R\u00e4\u00e4gin sulle \u00fche loo oma 8-kuusest t\u00fctrest ja seda ikka eesm\u00e4rgiga, et ka sinul on sellest midagi \u00f5ppida, pealegi lugu on minu arvates \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev.<\/p>\n
Kuna ma t\u00fctreke ei tahtnud \u00f6\u00f6sel eriti magada ja minu kaisus olles rapsis palju, siis otsustasin panna v\u00f5revoodi enda voodi k\u00f5rvale. Samas ei tahtnud ma kogu v\u00f5reseina \u00e4ra v\u00f5tta, sest mine tea, millal selline m\u00fcrgeldis \u00f6\u00f6sel kuhugi minema otsustab hakata \u2013 niisiis v\u00f5tsin \u00e4ra v\u00f5re kolm keskmist pulka.<\/p>\n
Esimene, kes augu avastas, oli meie koer, kuid kui kaua v\u00f5tab aega 8-kuusel, et m\u00f5ista \u2013 ma saan selle augu kaudu\u00a0v\u00e4lja?<\/p>\n
Ootasime ja vaatasime, kuidas t\u00fctar august m\u00f6\u00f6da k\u00e4is, isegi augu kohalt end p\u00fcsti upitas \u2013 kuna seal pulki ei olnud, pidi ta pikalt \u00fclespoole k\u00fc\u00fcnitama, et \u00e4\u00e4rest kinni v\u00f5tta \u2013 auku aga ei pannud justkui t\u00e4hele. M\u00f6\u00f6dus 20 minutit, m\u00f5tlesin juba harjumuste peale. Laps vaatab augule otsa, kuid tal ei tule veel m\u00f5ttesse, et sellest saab l\u00e4bi roomata.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dus veel paar minutit. Olin v\u00f5tnud fotoka v\u00e4lja ja hakkasin pilte tegema, sest olukord oli ju \u00e4\u00e4rmiselt huvitav. Kuna pildistasin otse augu vastas, siis hakkas ka Sandra \u00fcha enam voodi keskel seisma ja kohapeal k\u00fckke tegema (nagu tal ikka kombeks on), ning siis kuidagi koba peale avastas ta, et tema pea mahub voodist v\u00e4lja.<\/p>\n
Tegime teise katse \u2013 kas ta m\u00e4letab? Voodisse maandudes oli esimeseks asjaks ikka p\u00fcsti t\u00f5usmine ja n\u00e4gu oli muidugi viril. See, et kuskilt v\u00e4lja sai, seda ta ei paistnud m\u00e4letavat. K\u00f5ik algas uuesti ja enn\u00e4e, taas koba peale avastas ta, et saab voodist ise v\u00e4lja.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks kolm katset ei muutnud midagi, k\u00e4itumine kordus. Voodisse pannes oli nutt kohe varna ja Sandra ajas end voodis v\u00f5rele toetudes p\u00fcsti.<\/p>\n
Kuid siis ….<\/p>\n
Peale viiendat edukat voodist v\u00e4lja ronimist n\u00e4is ta teadvat, et kuskil on auk, kust p\u00e4\u00e4seb v\u00e4lja ja kuigi ta oli end voodis p\u00fcsti ajanud, vaatas ta ringi, enda selja taha ja tundus nagu ta otsiks auku, kus ta v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seb. Ta isegi k\u00fckitas, l\u00fckkas kaks k\u00e4tt l\u00e4bi v\u00f5re ja \u00fcritas ka oma pead l\u00e4bi suruda, kuid seda loomulikult edutult.<\/p>\n
Veelgi huvitavamaks tegi asja aga j\u00e4rgmine fakt. Andsin beebile eesm\u00e4rgi. Kui beebi voodis ringi eksles ja tundus, et ta auku justkui ei m\u00e4leta, sest miski ei n\u00e4idanud, et ta teaks, kus auk on, siis kohe kui ma peibutus-eesm\u00e4rgi (kaelakee) v\u00e4lja v\u00f5tsin, hakkas ta otsima v\u00f5imalust selle k\u00e4tte saamiseks ja enn\u00e4e imet, talle oleks justkui meenunud tee, mida m\u00f6\u00f6da eesm\u00e4rgi k\u00e4ttesaamine v\u00f5imalik on. Teda j\u00e4lgides oli ka see katse kuidagi kobamisi ja juhuslik, kuid selline kiire reageerimine eesm\u00e4rgi nimel auk \u00fcles leida oli korduv.<\/p>\n
Veel \u00fcks t\u00e4helepanek. Eesm\u00e4rk motiveeris vaid siis, kui see asus \u00fcsna augu ees, see ei pidanud olema v\u00e4ga l\u00e4hedal, kuid pidi olema enam-v\u00e4hem auguga kohakuti. Proovisin asetada kaelakeed ka hoopis teise suunda, kui oli auk ja j\u00e4rgnes j\u00e4rgmine tseen \u2013 esialgu j\u00e4rgnes tegevus ja see oli \u00fcle voodi k\u00fc\u00fcnitamine, kuna nii ei saanud, siis tammus ta veidi aega virisedes paigal kuni l\u00f5puks istus maha ja hakkas k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega nutma. Eesm\u00e4rk oli liiga kaugel ja ta ei n\u00e4inud selleni v\u00f5imalust, hoolimata sellest, et ta oli seda teed juba neli viis korda edukalt k\u00e4inud.<\/p>\n
M\u00f5tisklused t\u00e4iskasvanutele<\/p>\n
Loodetavasti leidsid juba ise nii m\u00f5negi m\u00f5ttekoha enda jaoks, siin siis minu seosed.<\/p>\n
Millistest vastuvaatavatest v\u00f5imalustest meie m\u00f6\u00f6da vaatame? Kui sageli k\u00e4ime me ringi silmad lahti m\u00e4rkamata teeotsa, kust t\u00e4na harjumusp\u00e4ratult \u00e4ra p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Ja kui me olemegi kobamisi, \u00fcldse mitte teadlikult, uuele rajale sattunud, siis kas me l\u00e4heme edasi v\u00f5i otsime pigem v\u00f5imalust tagasi minekuks tuttavliku juurde?<\/p>\n
Sa oled juba tegija ja sa oled juba v\u00f5itja. Iga\u00fchel meist on eduelamusi, millega on kaasnenud edukas “august v\u00e4lja” ronimine \u2013 kas me m\u00e4letame, et oleme juba kord v\u00f5itnud?<\/p>\n
Milline peaks olema meie uus eesm\u00e4rk, mis meenutaks meile, kus on v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s? Kui sinu t\u00e4nane eesm\u00e4rk sind ei motiveeri, siis v\u00f5ibolla on ta veidi liiga kaugel, kurvi taga peidus ning sul puudub sellega silmside. Too oma eesm\u00e4rk l\u00e4hemale ja pane t\u00e4hele, kas sellest on abi.<\/p>\n
Beebi \u00f5pib katse-eksituse meetodi abil<\/strong><\/p>\n V\u00e4ikese beebi aju on arenemises ja m\u00f5tlemisest nii v\u00e4ikese inimese puhul veel r\u00e4\u00e4kida ei saa (kuigi teadus on vist tuvastanud, et nad m\u00f5tlevad rohkem kui me arvame), nii et k\u00f5ik, mida ta kogeb ja teeb, on puhtalt katse-eksituse meetod, mille tagaj\u00e4rjel tekib ajju erinevaid seoseid. Selle 8 katsega, l\u00f5in ma oma t\u00fctresse teadmise, et kuskil on auk, kust saab v\u00e4lja \u2013 ma arendasin tema aju.<\/p>\n T\u00e4iskasvanud inimese puhul on ajus olevad seosed juba aastate jooksul kinnistunud ja suur osa meie k\u00e4itumisest on muutunud harjumuseks, mispuhul v\u00f5ib \u00f6elda, et ka meie ei m\u00f5tle. Vaata oma elus ringi, kui palju m\u00e4rkad sa harjumusi, mis sind juhivad \u2013 harjumuseks v\u00f5ib olla nii f\u00fc\u00fcsiline tegevus kui ka m\u00f5tlemine ise.<\/p>\n Selleks, et luua endale rahuldustpakkuv elu, tuleb meil aga \u00f5ppida m\u00f5tlema, st meil tuleb pidevalt iga p\u00e4ev arendada oma aju.<\/p>\n Kuid nii nagu v\u00e4ikesed beebid arendavad oma aju, v\u00f5ime ka meie, t\u00e4iskasvanud teha, aju arengut ja m\u00f5tlemist soodustabki m\u00f5ttetreening.<\/p>\n