{"id":2733,"date":"2018-01-25T12:08:27","date_gmt":"2018-01-25T10:08:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/?p=2733"},"modified":"2024-09-08T10:33:30","modified_gmt":"2024-09-08T07:33:30","slug":"suureparasus-on-opitav","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/suureparasus-on-opitav\/","title":{"rendered":"Kas andekus on \u00f5pitav?"},"content":{"rendered":"

Daniel Coyle<\/em> on kirjutanud raamatu “the Talent Code<\/em>“. Raamatu keskne k\u00fcsimus on: kas andekust saab \u00f5ppida? Ja vastus on jah! Tuleb v\u00e4lja, et meie uute oskuste eest on vastutav n\u00e4rvikiude \u00fcmbritsev m\u00fceliin<\/a>. Kasutades harjutamisel teatud reegleid, kasvatame me m\u00fceliini ning meie v\u00f5imekus selles valdkonnas suureneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n

Siinkohal on asjakohane \u00e4ra tuua ka autori poolt s\u00f5nastatud andekuse definitsioon: (minu poolt vabalt t\u00f5lgitud) korratavate oskuste olemasolu, mis ei s\u00f5ltu f\u00fc\u00fcsilise keha parameetritest. N\u00e4itena saab tuua jalgpallureid, lauljaid, viiuldajaid, pianiste aga ka kirjanikke, kunstnikke, ettev\u00f5tjaid jt, kellel on suurep\u00e4rased oskused \u00fches v\u00f5i teises valdkonnas. Mis teeb neist suurep\u00e4rased? Kuidas neil on olnud v\u00f5imalik arendada endale need suurep\u00e4rased oskused, milleni tundub, et enamik meist ei k\u00fc\u00fcndi. Seni on levinud arvamus, et tegemist on andekusega \u2013 m\u00f5nele on antud, teistele mitte, kuid antud raamat l\u00fckkab selle arvamuse \u00fcmber.<\/p>\n

Teeme \u00fche harjutuse<\/h5>\n

Siin on \u00fcks harjutus. Esmalt tuleb m\u00f5ne sekundi jooksul vaadata l\u00e4bi \u00fcks tulp ning seej\u00e4rel sama ajavahemiku jooksul teine.<\/p>\n

A
\nmeri \/ vesi
\nleht \/ puu
\nmagus \/ hapu
\nfilm \/ filmin\u00e4itleja
\nbensiin \/ mootor
\nkeskkool \/ \u00fclikool
\npuuvili \/ juurvili
\ndiivan \/ tugitool<\/div>\n
B
\nv\u00f5i \/ l_ib
\nmuusika \/ s\u00f5_ad
\nk_ngad \/ sokid
\npas_akas \/ paber
\nj\u00f5gi \/ _aat
\n\u00f5lu \/ ve_n
\nteleviisor \/ raad_o
\nl_una \/ \u00f5htu<\/div>\n
<\/div>\n
*<\/span><\/div>\n

N\u00fc\u00fcd v\u00f5ta paber ja ilma vaatamata kirjuta \u00fcles k\u00f5ik s\u00f5nad, mis sul A ja B tulbast meelde j\u00e4id. Enamik inimesi m\u00e4letab \u00fclekaalukalt s\u00f5nu B tulbast. Miks? Sinu IQ ei kasvanud, sinu geniaalsus ei avaldunud, kuid ometi on selgelt n\u00e4ha, et sinu v\u00f5imekus m\u00e4letada B tulbas olevaid s\u00f5nu on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem.<\/p>\n

Ainus erinevus on siin \u00f5ppimisviisil \u2013 sinu treening B s\u00f5nu vaadeldes oli s\u00fcgavam. T\u00e4nu s\u00f5nades olevatele l\u00fcnkadele olid sa sunnitud peatuma ja m\u00f5tlema. V\u00e4ga-v\u00e4ga l\u00fchikest aega n\u00e4gid sa veidi vaeva ja said siis asjast aru. Sekundimurdosa jooksul kogesid sa vastupanu ja see sekundi murdosa l\u00f5i niiv\u00f5rd erineva tulemuse.<\/p>\n

Just seesama fenomen, mida autor kutsub\u00a0s\u00fcgavaks \u00f5ppimiseks<\/strong>\u00a0(deep practice<\/em>) on vastutav meie v\u00f5imekuse v\u00e4ljaarendamise eest. Jutt ei k\u00e4i suuremast pingutusest, jutt on teistmoodi treeningust. Treeningust, mis kasvatab m\u00fceliini.<\/p>\n

Mida me m\u00fceliinist teame<\/h5>\n

M\u00fceliin on n\u00e4rvirakke \u00fcmbritsev rakumembraan, mis kasvab vastavalt meie tegevusele. Iga meie liigutus, m\u00f5te ja tunne on t\u00e4pselt ajastatud elektrisignaal, mis liigub m\u00f6\u00f6da \u00fchendatud n\u00e4rvirakke moodustades ringlusi. M\u00fceliin on isolatsioon, millega need ringlused on \u00fcmbritsetud. T\u00e4nu sellele isolatsioonile edastatud signaal tugevneb, kiireneb ja muutub t\u00e4psemaks. Mida enam me aktiveerime antud ringlust, seda enam toodetakse m\u00fceliini akson<\/a>ite \u00fcmber ning seda tugevamaks, kiiremaks ja sujuvamaks muutuvad meie liigutused ja m\u00f5tted.<\/p>\n

Oskus ei ole midagi muud, kui m\u00fceliini isolatsioon, mis on m\u00e4hitud neuron\u00fchenduste \u00fcmber ja mis kasvab vastavalt kindlatele signaalidele.<\/p><\/blockquote>\n

\u00dctlusele “harjutamine teeb meistriks” on lihtne seletus. Harjutamine toodab m\u00fceliini ja m\u00fceliin teeb meistriks. Mida enam on meil m\u00fceliini vajalike n\u00e4rvi\u00fchenduste \u00fcmber, seda osavam me teatud oskustes oleme.<\/p>\n

M\u00fceliini tootmine toimub teatud fundamentaalsete printsiipide j\u00e4rgi:<\/p>\n

    \n
  1. Elektrisignaali aktiveerimine teatud n\u00e4rvirakkude vahel on \u00fclioluline. M\u00fceliini tootmine ei aktiveeru pelgalt m\u00f5ttetegevuse tagaj\u00e4rjel \u2013 soovid, ideed, informatsioon j\u00e4tavad protsessi k\u00fclmaks. Antud mehhanism on \u00fclesehitatud n\u00f5nda, et see reageerib vaid tegevusele. Kujundlikult v\u00e4ljendatult: elektrimpulsid peavad r\u00e4ndama m\u00f6\u00f6da \u00f5iget tegevust juhtivaid n\u00e4rvikiude. See n\u00f5uab meilt meeleseisundit, mis on \u00fclimalt fokusseeritud ja t\u00e4helepanus, kohati meeleheitlik. See on seisund, kus k\u00f5ik meie rakud on selle tegevuse teenistuses. See on seisund, kus “mina olen” (I am<\/em>).<\/li>\n
  2. M\u00fceliin on universaalne. Pole oluline millist oskust me \u00f5pime, protsess ja sellele kehtivad reeglid on universaalsed. Kasutusotstarbest s\u00f5ltumata kasvab m\u00fceliin \u00fche lihtsa reegli j\u00e4rgi \u2013 \u00fchendused, mida me aktiveerime, m\u00fceliniseeritakse. Teiste s\u00f5nadega m\u00fceliini ei huvita, kes sa oled. M\u00fceliini huvitab vaid see, mida sa teed.<\/li>\n
  3. M\u00fceliin m\u00e4hib end \u00fcmber neuron\u00fchenduste, kuid ta ei m\u00e4hi end sealt lahti. M\u00fceliniseerimine toimub vaid \u00fches suunas. See selgitab ka t\u00f5siasja, miks meil ei ole vaja keskenduda vana harjumuse t\u00fchistamisele, vaid ainult uue harjumuse loomisele.<\/li>\n
  4. Vanus on oluline. M\u00fceliini tootmine on intensiivsem noores eas. Kuni viiek\u00fcmnenda eluaastani. Seej\u00e4rel hakkab m\u00fceliini tootmine v\u00e4henema, kud ei lakka p\u00e4riselt kunagi. Seega muutub \u00f5ppimine k\u00fcll raskemaks, kuid mitte v\u00f5imatuks.<\/li>\n<\/ol>\n
    Kordused, eksimused ja tagasiside \u2013
    \nm\u00fceliini loomise vajalikud komponendid<\/h5>\n

    S\u00fcgava treeningu juures on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htusega \u00fcks tegur, mis muudab tavalised inimesed suurep\u00e4raseks. See on n\u00f6 intensiivne vigade tegemine.<\/strong> K\u00fcmme aastat tagasi oli minu suurim hirm r\u00e4\u00e4kida inimestega. Ma kujutlesin endale ette, et kui inimesed oleksid konveierliinil ja mul tuleks neid k\u00f5iki k\u00e4ttpidi tervitada, \u00fcletaksin hirmu kiiresti. Mul oli \u00f5igus.<\/p>\n

    Jalgpallis kasutatakse treeningutes m\u00e4ngu, mille nimi on futsal<\/em>\u00a0(saalijalgpall). Tegemist on n\u00f6 kasti surutud treeninguga, kus m\u00e4ngija saab palli puudutada kordades rohkem, kui tavajalgpallis. Raamatus tuuakse v\u00e4lja, et suisa 6 korda minutis. Seega on v\u00f5imalik futsal’<\/em>i m\u00e4ngides vigu rohkem teha ning seel\u00e4bi ka kiiremini \u00f5ppida.<\/p>\n

    See t\u00e4hendab, et kui sina ja mina m\u00f5tleme iseenda jaoks v\u00e4lja (v\u00f5i leiame juba t\u00f5estatud viisi) mil viisil on v\u00f5imalik soovitud oskust \u00f5ppides vigade tegemise arvu suurendada, oleme m\u00f5elnud v\u00e4lja treeningviisi, mis kiirendab tulemuste saamist.<\/p>\n

    Teine tegur on kordused. M\u00f5ni aeg laineid l\u00f6\u00f6nud teadmine 10 000 tunni reeglist tundub olevat oluline fakt. Oskuse loomiseks (m\u00fceliini tootmiseks) on vaja tegevust korrata. Ekpertoskuse loomise valem on j\u00e4rgmine<\/p>\n

    \n

    s\u00fcgav treening x 10 000 tundi = maailmaklassi oskused<\/p>\n<\/blockquote>\n

    Kui me soovime milleski heaks saada, tuleb k\u00e4ised \u00fcles k\u00e4\u00e4rida, koondada oma t\u00e4helepanu, keskenduda ja hakata t\u00f6\u00f6le. Suurep\u00e4rane \u00f5pikeskkond on selline, kus juhendajaks on antud oskuse meister. Keskajal \u00f5piti meistri juures, mis pakkus v\u00f5imalust saada nii kogemust kui ka tagasiside. T\u00e4nap\u00e4eval on parim viis omandada oskusi treeneri v\u00f5i mentori k\u00e4e all. \u00dcksi \u00f5ppides v\u00f5ib saada k\u00fcll praktika, kuid puudu j\u00e4\u00e4b tagasisidest, mis on suurep\u00e4raste oskuste saamise \u00fcheks vajalikuks komponendiks. Oluline pole ju ainult tegevus ise, vaid ka viis, kuidas tegevust tehakse.<\/p>\n

    Oskus ei ole midagi muud, kui m\u00fceliini isolatsioon, mis on m\u00e4hitud neuron\u00fchenduste \u00fcmber ja mis kasvab vastavalt kindlatele signaalidele.<\/p><\/blockquote>\n

    3 Reeglit oskuse loomiseks<\/h5>\n

    Oskuse loomiseks l\u00e4bi s\u00fcgava treeningu on kolm reeglit: 1) v\u00f5ta oskus osadeks ja harjuta osade kaupa 2) korda tegevust 3) \u00f5pi oma tegevust tunnetama.<\/p>\n

      \n
    1. Osadega t\u00f6\u00f6tamine<\/li>\n<\/ol>\n

      Iga oskus koosneb erinevatest v\u00e4iksematest osadest ja need v\u00e4iksemad osad saab omakorda teha veel v\u00e4iksemateks osadeks. Teistpidi vaadates on v\u00e4iksemad osad suurte sees ja suured osad veel suuremate osade sees. Just niisamuti nagu matrjo\u0161ka. \u00d5ppides oskust v\u00e4ikeste osade kaupa, j\u00e4rgime vana tuntud n\u00f5uannet\u00a0\u2013 v\u00f5ta \u00fcks samm korraga.<\/p>\n

      Kuid ka osadega t\u00f6\u00f6tamisel on omamoodi tehnika. Esmalt tuleb vaadata oma \u00fclesannet \u00fche suure t\u00fckina, tervikuna. \u00d5ppides n\u00e4iteks uut muusikapala kuulame esmalt selle pala algusest l\u00f5puni l\u00e4bi. V\u00f5ibolla kuulame seda lugu erinevate m\u00e4ngijate esituses.<\/p>\n

      Selleks, et m\u00f5nest oskusest head \u00fclevaatet saada tundubki olevat parim viis kasutada meile kui inimesele omast oskust imiteerida (juba beebina teeme seda) ja kaasas\u00fcndinud oskust visualiseerida (meil k\u00f5igil on see oskus olemas).<\/p>\n

      Seej\u00e4rel jagatakse see \u00fcks osa v\u00f5imalikeks k\u00f5ige v\u00e4iksemateks osadeks. N\u00e4iteks harjutades \u00fcht viisijuppi.<\/p>\n

      Osadeks v\u00f5tmisel on oluline \u00f5ppida iga v\u00e4iksem osa eraldi ja siis panna need kokku moodustades suurema osa. Ning siis tuleb m\u00e4ngida ajaga. Esmalt sooritatakse tegevust v\u00e4ga aeglaselt ja siis t\u00f5stetakse kiirust, et \u00f5ppida tegevuse arhitektuuri.<\/p>\n

      Tegevuse arhitektuuri terminit raamatu autor ei selgita. Siiski julgen v\u00e4ita, et see t\u00e4hendab tegevusele omaseid n\u00fcansse. Erinevatel tegevustel on need erinevad. N\u00e4iteks kui ma alustan raamatupidamist, siis \u00f5pin koostama \u00fchte kannet korraga. Vaatan detaile \u2013 deebet, kreedit. Seej\u00e4rel uurin, kuidas tehtud kanded aruannetes kajastuvad. Edasij\u00f5udnuna oman lisaks tavalisele konteeerimisele ka t\u00f6\u00f6 jaotamise oskust. Milliseid tegevusi teha enne, milliseid p\u00e4rast, nii et ajakasutus oleks efektiivne. See k\u00f5ik kokku moodustab tegevuse arhitektuuri.<\/p>\n

      2. Korda tegevust<\/p>\n

      Viimaseks tuleb seda k\u00f5ike korrata.<\/p>\n

      J\u00e4rjepidevus m\u00e4ngib siin suurt rolli. M\u00fceliin on elav kude ja nii nagu k\u00f5ik elav, ta kas laguneb v\u00f5i kasvab. Kui me j\u00e4tame treeningu 30 p\u00e4evaks vahele, meie oskus kannatab. Mida vanem me oleme, seda kriitilisem on j\u00e4rjepidevus.<\/p>\n

      Oluline ei ole siinkohal niiv\u00f5rd harjutamise pikkus ja sagedus, vaid j\u00e4rjepidevus.<\/p>\n

      Praktika peab olema l\u00e4bim\u00f5eldud ja produktiivne. N\u00e4iteks rohkem kui 3-5 h p\u00e4evas on liiast, sest tegemist on keskendumist n\u00f5udva s\u00fcgava treeninguga. Me harjutame keskendumist ja korraga keskenduda \u00fcle 2 tunni suudavad v\u00e4hesed. S\u00fcgav treening peab meid v\u00e4sitama.<\/p>\n

      3. \u00d5pi oma tegevust tunnetama<\/p>\n

      Selleks, et \u00f5ppida oma tegevust tunnetama \u2013 n\u00f6 tegutseda tundega, tuleb oma teadvus tegevusele h\u00e4\u00e4lestada. Tuues n\u00e4ite viiulim\u00e4ngust, on see j\u00e4rgmine: enne kui hakata viiulit m\u00e4ngima, tuleb h\u00e4\u00e4lestada pill ja seej\u00e4rel oma k\u00f5rv. Tegevuse eesm\u00e4rgiks on viia end seisundisse, kus sa tuvastad eksimuse \u2013 vale noodi. Selleks, et m\u00e4rgata vigu, mida korrigeerida, tuleb sul need koheselt tuvastada. Kui me teeme vea, siis peaks see meid h\u00e4irima ja tekitama soovi viga parandada. See tunnetus on tunne ja me harjutame keskendumist.<\/p>\n

      Oskus, mida mina \u00f5pin on kirjutamine. Olen selgitanud seda protsessi endale j\u00e4rgmiselt: minu \u00fclesandeks kirjutama asudes on viia end seisundisse, kus ma olen t\u00e4ielikult kohal. Kus ma tean, miks ma kirjutan ja mida ma kirjutada tahan. Kus ma tahan aru saada igast lausest ja s\u00f5nast, mida ma kirja panin. Kus ma m\u00e4rkan, kui m\u00f5ni lause on segane v\u00f5i “h\u00e4\u00e4lest \u00e4ra”. See on keskendumine, mida ma vajan, et kirjutada h\u00e4sti ja veelgi enam \u2013 suurep\u00e4raselt.<\/p>\n

      S\u00fcgav treening n\u00f5uab motivatsiooni. Kuidas leida s\u00fc\u00fcde, mis selle s\u00fctitab?<\/h5>\n

      Niisiis on oskuse arendamiseks ja m\u00fceleeni isolatsiooni loomiseks tarvis s\u00fcgavat treeningut. S\u00fcgav treening pole aga t\u00fchine asi, mida on kerge teha. See n\u00f5uab energiat, kirge ja p\u00fchendumist. Teiste s\u00f5nadega \u2013 meil on vaja talendi teist osa \u2013 motivatsiooni k\u00fctust.<\/p>\n

      Raamatust loen, et see s\u00e4de v\u00f5i s\u00fc\u00fcde, mis tagab \u00f5ppimiseks vajaliku energiavoo, ei p\u00e4rine mitte meie seest, vaid on aktiveeritud v\u00e4lisest keskkonnast. Need esmased vihjed v\u00f5ivad olla lapsep\u00f5lves kogetud s\u00fcndmused (vanema surm) v\u00f5i keskkonna m\u00f5jurid (kellegi toetus, suhtumine, eeskujud, m\u00f5ne videoklipi n\u00e4gemine jne). Nende s\u00fcndmuste tagaj\u00e4rjel kujuneb meil teatud alateadlik uskumus v\u00f5i arusaamine (minapilt), mis m\u00e4\u00e4rab l\u00f5pptulemuse oskuse arendamisel.<\/p>\n

      Ka keele kasutamine on v\u00e4line stiimul. N\u00e4iteks oskuslik kiituse pakkumine, aitab kaasa s\u00fc\u00fcte j\u00e4repidevale p\u00f5lemisele. Carol S. Dweck<\/em>\u00a0(raamatu “M\u00f5tteviis. Uutmoodi ps\u00fchholoogia edu saavutamiseks<\/a>” autor) tegi uurimist\u00f6\u00f6d, kus j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et lapsed, kelle puhul kiidetakse pingutust, \u00f5pivad rohkem, kuna on valmis vastu v\u00f5tma raskemaid \u00fclesandeid. Samal ajal \u00f5pilased, kelle puhul kiidetakse nende intellekti (sa oled v\u00e4ga tark), arenevad v\u00e4hem, sest kardavad eksida ning seet\u00f5ttu ei v\u00f5ta uusi raskemaid \u00fclesandeid enda proovile panemiseks.<\/p>\n

      K\u00f5ik saavad neid v\u00e4liseid stiimuleid ise luua. N\u00e4iteks koolis\u00fcsteem KIPP, mis asutati kahe koolis\u00fcsteemi vastu v\u00f5tleja poolt, koolitab Ameerika vaesemas piirkonnas immigrante ja teisi mitte ameeriklasi. Nende esmane eesm\u00e4rk on aidata need noored lapsed kolled\u017eisse. Kuidas nad seda teevad? Nad \u00fcmbritsevad lapsed informatsiooniga, mis saadab neile pidevalt s\u00f5numit, et nemad v\u00f5ivad minna kolled\u017eisse \u00f5ppima. Nad k\u00fclastavad riigi erinevaid kolled\u017eeid ja tutvustavad neile \u00f5pilasi, kes on p\u00e4rit KIPP koolist ning \u00f5pivad seal. Kui esmalt on nende pisikeste laste peas vaid pisike idee, et nemad ka v\u00f5ivad minna kolled\u017eisse, siis selle tohutu kordamise ja toetuse tulemusel l\u00e4heb KIPP s\u00fcsteemist kolled\u017eisse \u00f5ppima 80% \u00f5pilastest.<\/p>\n

      Milliseid teadmisi saab raamatust kasutada loomaks endasse maailmaklassi teadmisi<\/h5>\n

      Daniel Coyle<\/em> ei ole kahjuks raamatu l\u00f5pus konkreetseid kasutus\u00f5petusi raamatus r\u00e4\u00e4gitu kohta v\u00e4lja toonud. Tegin seda iseenda jaoks j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

        \n
      1. V\u00f5tan omaks uskumuse: meil k\u00f5igil on v\u00f5imalik saada suurep\u00e4raseks \u00fcksk\u00f5ik millises oskuses, mille omandamine ei s\u00f5ltu keha f\u00fc\u00fcsilistest parameetritest.<\/li>\n
      2. Olen kannatlik: oskuse omandamiseks on vaja aega ja treeningut.<\/li>\n
      3. Otsin parimat n\u00f5u: treening peab olema l\u00e4bim\u00f5eldud ja tagasisidestatud. Ain\u00fcuksi tegevuse tegevusest ei piisa. Meil on vaja oma sooritusele ka tagasiside, et j\u00e4rgmine sooritus oleks t\u00e4psem ja parem.<\/li>\n
      4. Olen j\u00e4rjepidev: treening peab olema j\u00e4rjepidev, sest ainult j\u00e4rjepidev impulsside aktiveerimine \u00f5igete n\u00e4rvirakkude vahel kasvatab m\u00fceliini.<\/li>\n
      5. Minu \u00fclesanne:<\/strong> 1. valin oskuse, mida soovin endas arendada 2. otsin sobiva meetodi, mida enda peal proovin 3. panen kalenderm\u00e4rkmikusse Eduplaneerija kirja, millal treening toimub.<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Daniel Coyle on kirjutanud raamatu “the Talent Code“. Raamatu keskne k\u00fcsimus on: kas andekust saab \u00f5ppida? Ja vastus on jah! Tuleb v\u00e4lja, et meie uute oskuste eest on vastutav n\u00e4rvikiude \u00fcmbritsev m\u00fceliin. Kasutades harjutamisel teatud reegleid, kasvatame me m\u00fceliini ning meie v\u00f5imekus selles valdkonnas suureneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Siinkohal on asjakohane \u00e4ra […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3020,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[293,5],"tags":[297,298],"class_list":{"0":"post-2733","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-2018-i-helina-magi","8":"category-raamatud","9":"tag-daniel-coyle","10":"tag-the-talent-code","11":"entry"},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/22Kartra-pildid.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2733","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2733"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2733\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3090,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2733\/revisions\/3090"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2733"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2733"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2733"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}