R\u00e4\u00e4kisin \u00fchele tuttavale oma eesm\u00e4rkidest ja sattusin m\u00e4rkima, et minu suurimaks v\u00e4ljakutseks sellel teel saab inimestega suhtlemine. K\u00fcsimuse peale “Miks?” kuulsin end vastavat, et inimestega suhtlemine v\u00e4sitab mind. Ma pole ju inimeste inimene, ilmus minu teadvusse vana fraas, mida polnud juba ammu kasutanud.<\/p>\n
Teel koju m\u00f5tisklesin selle \u00fcle, mida olin \u00f6elnud. Mida see t\u00e4hendas? Kodut\u00f6\u00f6d ka v\u00e4sitavad mind ja lastekasvatus. Ometi on minu parim otsus olnud emaks saamine ja seda veel mitu korda. Mida ma ometi m\u00f5tlesin selle vastuse all, ei andnud ma endale rahu.<\/p>\n
Otseselt sellele k\u00fcsimusele vastust saamata, tajusin enda sees ah-haad \u2013 ma pole enam selline inimene<\/strong>.<\/p>\n Ma pole enam selline inimene nagu k\u00fcmme aastat tagasi, ma pole enam selline pelglik suhtleja, nagu ma iseennast ette kujutanud olen. Mina olen muutunud, kuid ma pole muutnud uskumusi iseendast. Arvan aeg-ajalt ikka, et ei saa suhtlemisega hakkama, et ei leia piisavalt teemasi, et ma pole huvitav ega kasulik \u2013 k\u00f5ik need vanad uskumused tr\u00fcgisid esile.<\/p>\n Hakkasin end siis j\u00e4lgima. T\u00fctre koolis vanematele m\u00f5eldud koolitusel k\u00e4ies avastasin end \u00fcht\u00e4kki gruppi juhtimas. R\u00e4\u00e4kimine ja oma m\u00f5tete jagamine polnud probleem. Pisikese t\u00fctrega basseini ujuma minnes ei hiili ma kunagi vaikselt sisse, vaid alati \u00fctlen tere ning leian \u2013 nagu iseenesest \u2013 teema, millest r\u00e4\u00e4kida. M\u00e4rgates m\u00f5nd inimest kimbatuses ei piinle ma enam sisemises ahastuses, et tahaks aidata, aga ei julge. Ma teen mida vaja. Kas selline inimene t\u00f5esti ei saa suhtlemisega hakkama?<\/p>\n K\u00f5ik need n\u00e4ited kinnitasid mulle, et ma pole enam selline inimene. N\u00fc\u00fcd tuli endale vaid s\u00f5nastada, kes ma siis olen.<\/p>\n See eelnev n\u00e4ide meenutas mulle veel \u00fchte juhtumit, kus vana m\u00f5tteviis on pidurdanud minu edasiminekut.<\/p>\n M\u00e4letan, kui alustasin oma m\u00f5ttetreeningu \u00e4ri \u00fclimalt karismaatilise “inimeste inimesega”. Vaatasin teda ja m\u00f5tlesin, et ma ei suuda kunagi n\u00f5nda inimestega suhelda. Alles hulk aega hiljem, \u00fchel koolitusel, kus ma taas seda fantastilist inimest j\u00e4lgida sain, m\u00e4rkasin endalt k\u00fcsida \u2013 kas ma tegelikult tahan olla nagu tema? Ja tead mis, aus vastus oli \u2013 ei.<\/p>\n Mitte sellep\u00e4rast ei, et tema ei oleks olnud meeldiv ja tore inimene, vaid sellep\u00e4rast ei, et mulle meeldis olla mina ise. Ainus vahe minu ja tema vahel oli selles, et tema oli oma suhtlemisstiili leidnud, mina veel mitte.<\/p>\n Meil on liiga palju keskkonnast p\u00e4rit kinnistunud m\u00f5tteviise, mille j\u00e4rgi me \u00fcritame iseend vormida. Suhtlemisel oli minu suurim hirm, et kui ma ei ole selline nagu “nemad”, siis ei saa ma oma tegemistes (sh ettev\u00f5tluses) edu saavutada. See hirm tekitas sunduse olla keegi teine. T\u00f5de on hoopis teine.<\/p>\n Saavutame edu ja edasimineku ainult olles meie ise.<\/strong> Julget endaks olemist. Sa oled piisav!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" R\u00e4\u00e4kisin \u00fchele tuttavale oma eesm\u00e4rkidest ja sattusin m\u00e4rkima, et minu suurimaks v\u00e4ljakutseks sellel teel saab inimestega suhtlemine. K\u00fcsimuse peale “Miks?” kuulsin end vastavat, et inimestega suhtlemine v\u00e4sitab mind. Ma pole ju inimeste inimene, ilmus minu teadvusse vana fraas, mida polnud juba ammu kasutanud. Teel koju m\u00f5tisklesin selle \u00fcle, mida olin […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2807,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[270,271,1,9],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2767","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-enesejuhtimine","8":"category-enesekindlus","9":"category-uncategorized","10":"category-minu-onnestumised-ja-apsakad","11":"entry"},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/Ma-pole-enam-selline-inimene-1600x420.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2767","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2767"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2767\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2768,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2767\/revisions\/2768"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2807"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2767"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2767"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2767"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}