Toitumisega pole mul olnud vajadust kunagi tegeleda. Olen \u00fcks nendest inimestest, kes s\u00f6\u00f6b k\u00f5ike. Toidu juures on minu jaoks ainus mure olnud \u2013 kas keegi teeks mulle toidu valmis. Vahem\u00e4rkusena peaksin siiski m\u00e4rkima, et see k\u00f5ik ei sisalda kiirtoitu ega ka valmistoitu, mida mikrouunis soojendada. Pigem on jutt ikka igasugustest isetehtud roogadest. Minu jaoks pole aga oluline on see riis, tatar v\u00f5i kartul, keedetud, praetud v\u00f5i m\u00f5nel muul viisil valmistatud. \u00dches\u00f5naga mitte mingit olulist eelistust toidu osas. Minu kolm t\u00fctart seevastu arvavad teisiti.<\/p>\n
Esimene t\u00fctreke arvas, et k\u00f5ike peab eraldi s\u00f6\u00f6ma. Kui laual oli kaste, mis sisaldas mitmeid erinevaid komponente (porgand, paprika, lillkapsas jne), keeldus ta s\u00f6\u00f6mast. \u00dctlen ausalt, ma ei suutnud teda m\u00f5ista. Pidasin seda lihtsalt lapse kapriisiks ning keeldusin talle eraldi toitu tegemast. Issi s\u00fcda ei andnud siiski rahu ja nii ta siis t\u00fctrele eraldi kokkaski. N\u00fc\u00fcd, t\u00e4iskasvanuna, sain teada, et lapse maitsemeel oli niiv\u00f5rd tundlik, et tema tundis kordades rohkem maitseid kui mina. T\u00f5en\u00e4oliselt see oligi sellise k\u00e4itumise p\u00f5hjuseks. Muide, eraldi s\u00f6\u00f6b ta toite endiselt.<\/p>\n
Teine t\u00fctreke andis mulle vihjeid, et k\u00f5ike ikka s\u00fc\u00fca k\u00fcll ei v\u00f5i. Kaks aastat \u00fcritasin leida vastuseid, miks laps \u00f6\u00f6siti magada ei saa ning k\u00f5huvalu \u00fcle kurdab. L\u00f5puks avastasime, et ta ei talu rukist ja kaera ja tagant j\u00e4rgi v\u00f5in \u00f6elda, et ei talunud ka rinnapiimaasendajat. J\u00e4llegi pean tunnistama, et sellest aru saamiseks l\u00e4ks mul \u00fcsna jupp aega. Olen lihtsalt pika taipamisega, s.t. minu vana m\u00f5tlemine ei andnud j\u00e4rele, vaid ajas enda jonni. Meie peres ei ole toidutalumatust. Pole kunagi olnud. Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et lapse vaevade p\u00f5hjuseks on m\u00f5ne toidu s\u00f6\u00f6mine.<\/p>\n
Kuna ma oma toitumisalaseid \u00f5ppet\u00fckke \u00e4ra ei \u00f5ppinud, siis juhtus nii, et olude sunnil on meie pere k\u00f5ige v\u00e4iksem liige peaaegu toortoitlane. Seda mitte minu valikul ja seda ka mitte tema enda valikul. Laps oli oma arengus veidi liiga aeglane ning arvamus oli, et tegu on rinnapiimaasendajas oleva piimavalgu talumatusest tuleneva m\u00fcrgitusega, mis tema arengut p\u00e4rsib. Kas nii on, ma ei tea. Kuna meditsiinieksperdid saatsid mind “ootama”, siis otsustasin l\u00e4htuda informatsioonist, mis mul oli ja j\u00e4tsin piima \u00e4ra. Niisiis j\u00f5udsingi toortoidu juurde \u2013 k\u00fclmutatud marjad, puuvili ja juurvili, toorelt.<\/p>\n
Ent siiski tundsin seda sama vastuhakku enda sees, mis ei taha kuidagi lubada uskuda, et toit v\u00f5ib haigeks teha. Ilma \u00fche inimese v\u00e4ga selges\u00f5nalise juhendamiseta poleks ma siiski vist muutuseni j\u00f5udnud. Esitaks on raske aru saada, et laps, kelle peamine toit on rinnapiimaasendaja, peaks midagi muud s\u00f6\u00f6ma ja seda kohe, p\u00e4evapealt. Teiseks on mul siiani raske m\u00f5ista, et piim, ja veel beebidele m\u00f5eldud, v\u00f5ib lapsele negatiivselt m\u00f5juda. Rinnapiimaasendaja pakil pole ju mitte \u00fchtegi hoiatust! Kolmandaks on keeruline aktsepteerida, et toortoit on toitvam, kui tavatoit (kuumutatud kaste-kartul). M\u00f5tteviisi on v\u00e4ga raske muuta.<\/p>\n
K\u00f5ik see oli siis sissejuhatus kahele raamatule, mille lugemiseni ma olude sunnil j\u00f5udsin ja millest n\u00fc\u00fcd l\u00fchikokkuv\u00f5tet tegema hakkan.<\/p>\n
Kahe loetud raamatu p\u00f5hiline s\u00f5num, sisaldab k\u00fcsimust: kuidas meie keha tegelikult toimib ja mis s\u00f6\u00f6dud toiduga edasi juhtub? Praegu tundub see mulle uskumatuna, kuid ma pole neid k\u00fcsimusi endalt kunagi k\u00fcsinud. Kui k\u00f5ht on t\u00e4is, j\u00e4relikult on k\u00f5ik h\u00e4sti.<\/p>\n
Kas on? Meie seedes\u00fcsteem vajab midagi enamat kui vitamiine ja mineraale, mida toidulisandina vajakaj\u00e4\u00e4misel juurde v\u00f5tta. Kahjuks muust kui vitamiinidest meil massmeedias eriti juttu ei ole. R\u00e4\u00e4gitakse pidevalt puudusest \u2013 C vitamini puudusest, D vitamiini puudusest, B12 puudusest jne. V\u00e4hesed aga t\u00f5statavad k\u00fcsimuse, et \u00e4kki on meie organismis midagi liiga palju. Ja just see liigne, tekitab meile vaegusi.<\/p>\n
Mark Rojek kirjutab ens\u00fc\u00fcmidest. Ens\u00fc\u00fcm on s\u00f5na, mida olin vaid p\u00f5gusalt kuulnud, kuid mille vajalikkust ei adunud. Ens\u00fc\u00fcm on peaosat\u00e4itja toidu seedimise protsessis. Olen teadmatusest kogu aeg arvanud, et toidu seedimiseks viiakse toit makku ja seal see maohappe abil lagundatakse. Pole \u00f5ige.<\/p>\n
Ens\u00fc\u00fcmid on need, mis tagavad, et rakk saaks k\u00f5hu t\u00e4is. Igas toores toidus on olemas ens\u00fc\u00fcmid, mis seda lagundama hakkavad. Banaan muutub tumedaks \u2013 ens\u00fc\u00fcmid t\u00f6\u00f6tavad. S\u00fc\u00fces puuvilju ja juurvilju ilma neid eelnevalt kuumutamata, s\u00f6\u00f6me sisse ka ens\u00fc\u00fcme, mis aitavad toitu lagundada. Kuumutamisel ens\u00fc\u00fcmid h\u00e4vivad. Seega iga toit, mida on eelnevalt kuumutatud, ei sisalda enam toidu lagundamiseks vajalikke ens\u00fc\u00fcme. N\u00fc\u00fcd tuleks esitada k\u00fcsimus: kust organism siis vajalikud ens\u00fc\u00fcmid saab?<\/p>\n
Vastus oli minu jaoks ohu koht: organism on sunnitud seedimiseks v\u00f5tma vajalikke ens\u00fc\u00fcme teistest protsessidest, n\u00e4iteks immuuns\u00fcsteemi toimimiseks vajalikust ressursist.<\/p>\n
Raamatu autor Mark Rojek toob n\u00e4ite allegilise reaktsiooni kohta. Ta v\u00e4idab, et kui tervel inimesel tekib m\u00f5ne s\u00f6\u00f6dud toidu v\u00f5i muu keskkonnast p\u00e4rit aine osas allergiline reaktsioon, siis saab immuunsuss\u00fcsteem t\u00f6\u00f6le asuda ja selle p\u00f5hjustaja likvideerida. Me isegi ei m\u00e4rka seda. Juhul, kui inimesel, kelle organism aga kasutab juba vajalikke ens\u00fc\u00fcme seedimiseks tekib sama olukord, on jama majas, sest organismil pole immuunsuss\u00fcsteemi korralikuks t\u00f6\u00f6lerakendamiseks vajalikke ressursse \u2013 ens\u00fc\u00fcmid on kasutatud teiseks otstarbeks.<\/p>\n
Tegin siit \u00fche v\u00e4ga selge j\u00e4relduse \u2013 toit, mida me kuumutame ja milles ens\u00fc\u00fcmid on h\u00e4vinud, kurnab meie organismi. Seega tuleks s\u00fc\u00fca v\u00f5imalikult palju toorest. Kuidas seda n\u00f5uannet j\u00e4rgida on mulle endalegi suur v\u00e4ljakutse, kuid minu isiklik arvamus on, et sinna poole on minul ja minu perel soovitav liikuda.<\/p>\n
Raamatus “Elut\u00e4htsad ens\u00fc\u00fcmid” on \u00fcles loetletud terve rida erinevaid keerulise nimega ens\u00fc\u00fcme, mis teeb sellest raamatust k\u00fcllaltki keerulise lugemismaterjali. \u00dcks on aga arusaadav \u2013 eri toit n\u00f5uab erinevaid ens\u00fc\u00fcme. Banaanil on omad ens\u00fc\u00fcmid, piimal omad (t\u00f5en\u00e4oliselt mitte kuumutatud poe piimas). Porgand sisaldab just porgandi lagundamiseks vajaminevaid ens\u00fc\u00fcme ja lihas on omad, kuid need s\u00e4ilivad vaid siis, kui me toitu ei kuumuta.<\/p>\n
Ens\u00fc\u00fcmide puudumine viib olukorrani, kus toit korralikult ei seedu. Kui toit korralikult ei seedu, siis mis juhtub selle poolikult seeditud toiduga?<\/p>\n
Raamatus on kirjas kuidas toiduj\u00e4\u00e4gid, mis ens\u00fc\u00fcmide olemasolul lagundatakse toitaineteks ning mis siis toidavad rakku, sisenevad hoopis vereringlusse (kuidas loe raamatust), kus nendega peavad tegelema valgelibled. Teiseks j\u00e4\u00e4vad s\u00f6\u00f6dud toidust saamata vajalikud toitained raku toitmiseks ning organism saadab meile s\u00f5numi, et on vaja veel s\u00fc\u00fca. Sellest tekib \u00fcles\u00f6\u00f6mine ja kaalut\u00f5us, kuid see ei paranda toitainete k\u00e4ttesaadavust, kui ens\u00fc\u00fcme j\u00e4\u00e4b endiselt vajaka.<\/p>\n
Kolmanda probleemina aitab seedimata toit meie organismi parasiitidel end h\u00e4sti tunda. Parasiitide kahjulik m\u00f5ju on toksiline gaas, mis v\u00e4ljendub s\u00f6\u00f6giaegadele j\u00e4rgnevate puhitustena. Kuid see gaas m\u00fcrgitab meie organismi ja tekitab seel\u00e4bi paljusid vaegusi (milliseid loe raamatust).<\/p>\n
Raamatust saadud oluline s\u00f5num mulle oli j\u00e4rgmine: eelista toorest. N\u00fc\u00fcd on vaja vaid alateadvust selle teadmisega kohandada.<\/p>\n
Barbara Wreni poolt kirjutatud raamat keskendub suures osas veele. Miks me peame vett jooma, kuidas on vesi ja raku toimeprotsessid omavahel seotud.<\/p>\n
V\u00f5ibolla \u00fcks v\u00f5tmes\u00f5num autori poolt oli, et vedeliku puuduses keha viib meie organismi valveseisundisse, mis p\u00e4risib rakkude ainevahetust. Protess ise k\u00e4ib \u00fcldjoontes nii: kaitseks suurema veekao eest hakkab maks tootma kolesterooli, mis paigutatakse rakumembraani. Rakumembraanis olev kolesterool v\u00e4hendab raku l\u00e4bilaskvust. Selline kaitsereaktsioon ei takista vaid vee lahkumist rakust, vaid h\u00e4irib ka raku normaalset t\u00f6\u00f6d. Eelk\u00f5ige on raamatus juttu raku nelja elemendi \u2013 kaltsium, naatrium ja magneesium, kaalium \u2013 liikumisest p\u00e4eva ja \u00f6\u00f6 vaheldumisel.<\/p>\n
Naatrium ja kaltsium peavad p\u00e4eva l\u00f5puks rakust v\u00e4lja saama ning rakkudesse p\u00e4eva jooksul kogunenud m\u00fcrgid endaga kaasa v\u00f5tama. Kui nelja elemendi liikumine on aga p\u00e4rsitud, ei saa rakk puhastuda ning m\u00fcrkained j\u00e4\u00e4vad rakku.<\/p>\n
Raamatus oli veel \u00fcks oluline aspekt, mis minu arvates on v\u00e4ga selgelt seotud k\u00fclget\u00f5mbeseadusega (v\u00f5in ka eksida). Nimelt peab raku \u00fcmber olema \u00f5ige laeng.<\/p>\n
***<\/p>\n
L\u00f5petuseks veel \u00fcks \u00fcles kerkinud k\u00fcsimus: peaaegu alati, kui on juttu veganlusest v\u00f5i taimetoitlusest on k\u00f5rvalseisjad murelikud, kas sellisest toitumisviisist saadakse ikka k\u00f5ik vajalik k\u00e4tte. Pean tunnistama, et ka mina olin kahtlejate hulgas. Olles aga s\u00f5na otseses m\u00f5ttes toortoidu sees \u2013 tegin seda lapsele ja s\u00f5in ise, tekkis mul hoopis vastupidine k\u00fcsimus. Miks ei esitata sama k\u00fcsimust siis, kui keegi l\u00e4heb hamburgetit s\u00f6\u00f6ma? V\u00f5i s\u00f6\u00f6b hommikus\u00f6\u00f6giks magusaid helbeid? Sellisel puhul r\u00e4\u00e4gime me vaid liigsetest rasvadest v\u00f5i suhkrutest. Vaikime aga sellest, et sellises toidus toitained peaaegu puuduvad. Kahju on suurem kui kasu.<\/p>\n
Elus toitu s\u00fc\u00fces oli minu ehmatus suur kui m\u00e4rkasin muutusi oma kehas.<\/p>\n
Autoriteetide arvamused \u2013 veganid peavad v\u00f5tma juurde toidulisandeid, aga kuidas on nendega, kes iga p\u00e4ev hamburgerit s\u00f6\u00f6vad. Miks ei ole n\u00e4ha hoiatusi nende toitumise kohta? V\u00f5i valmistoidu valmistajad?<\/p>\n
Siinkohal ma ei propageeri ei veganlust ega toortoitu, tahan juhtida sinu t\u00e4helepanu vaid sellele, et k\u00fcsimused, mida me k\u00fcsime \u00fchel juhul, j\u00e4\u00e4vad mingil p\u00f5hjusel k\u00fcsimata teisel juhul. Ja just see on probleem.<\/p>\n
****<\/p>\n
Antud materjali \u00f5igsuses (v\u00f5i siis vastupidisuses) saab iga\u00fcks ise veenduda. Tuleb enda kohta arvet pidada. On uskumatu, et n\u00e4iteks google<\/em> ja facebook<\/em> teavad meie kohta rohkem, kui me ise. Ainus viis teada saada, kuidas toit meid m\u00f5jutab, on pidada arvestust selle kohta, mida ma suhu panen, mis kell ma midagi suhu panen. Kuidas ma end tunnen peale s\u00f6\u00f6mist ja paar p\u00e4eva (nt ei olnud tr\u00fckiviga)\u00a0peale s\u00f6\u00f6mist. Kuidas mu seedimine toimis, mitu korda ma tualetti k\u00fclastasin ja kuidas mul seal l\u00e4ks. Tundub uskumatu t\u00f6\u00f6, kas pole? On k\u00fcll, kuid selleks, et v\u00f5tta vastutust, vajan ma enda kohta infot. Selleks, et ennast aidata, vajan ma enda kohta infot. Selleks, et teada, mida uskuda ja mida mitte, vajan ma enda kohta infot.<\/p>\n Seega tuleks pidada p\u00e4evikut mitte ainult oma m\u00f5tete, tunnete ja tegevuste kohta, vaid ka s\u00f6\u00f6dud-joodud toidu kohta ning panna kirja vihjed, mida f\u00fc\u00fcsiline keha meile saadab. See on v\u00e4\u00e4rt informatsioon, kui me seda t\u00f5lgendama \u00f5pime.<\/p>\n ***<\/p>\n Antud blogi eesm\u00e4rgiks ei ole mitte niiv\u00f5rd jagada toitumisega seotud intot. Olen selles valdkonnas v\u00e4ga algaja. Pigem on selle blogi eesm\u00e4rgiks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu meie m\u00f5tlemisele seoses toitumisega. Nende toitumisalaste raamautute lugemine aitas mul m\u00f5ista selgelt \u00fchte asja: k\u00f5ik, mis mulle on toitumise kohta r\u00e4\u00e4gitud ning ikka veel veebis ja mujal meedias autoriteetide poolt levitatud informatsioon vajab t\u00f5sist \u00fcmbervaatamist. K\u00fcsimused, millega seni toitumises tegeldud on, vajavad muutmist. Me esitame toidu kohta valesid k\u00fcsimusi ning teeme saadud vastuste p\u00f5hjal valesid j\u00e4reldusi.<\/p>\n \u00dcha enam saab selgeks, et meil tuleb t\u00f5siselt uurida eluks olulisi valdkondi nagu tervis, toitumine, haridus. Meil endil tuleb see uurimist\u00f6\u00f6 ette v\u00f5tta, sest meditsiinist, riigiasutustest ega massmeediast tulev info, mis ilma pingutuseta meie silmade ette ja k\u00f5rvu ulatub, on eksitav ja vahel isegi vale.<\/p>\n Kirjutatud 21.12.2018<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Toitumisega pole mul olnud vajadust kunagi tegeleda. Olen \u00fcks nendest inimestest, kes s\u00f6\u00f6b k\u00f5ike. Toidu juures on minu jaoks ainus mure olnud \u2013 kas keegi teeks mulle toidu valmis. Vahem\u00e4rkusena peaksin siiski m\u00e4rkima, et see k\u00f5ik ei sisalda kiirtoitu ega ka valmistoitu, mida mikrouunis soojendada. Pigem on jutt ikka igasugustest […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2786","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-uncategorized","7":"entry"},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2786","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2786"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2786\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3071,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2786\/revisions\/3071"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2786"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2786"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2786"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}