Hiljuti vestlesime s\u00f5brannaga oma tegemistest ning r\u00e4\u00e4kisin talle oma eesm\u00e4rgist blogida iga n\u00e4dal. Tema k\u00fcsis seepeale: Kuidas sa seda teed? (teades, et mul on kaks v\u00e4ikest last 1- ja 3-aastane).<\/p>\n
Ma ise polnud sellele m\u00f5elnud. \u00dche blogi kirjutamine n\u00e4dalas pole ju mingi suur asi (siiski v\u00f5tab see kokku p\u00e4ris mitu tundi aega). Ja iga v\u00e4ikese lapse vanem teab, et nende tulevaste tegijate k\u00f5rvalt aega endale leida on t\u00f5eline katsumus.<\/p>\n
Samuti polnud ma m\u00f5elnud sellele, kuidas ma siis ikkagi selle aja leian ja juba p\u00e4ris mitu blogigi valmis olen saanud. M\u00f5tisklesin selle \u00fcle ja panen siin oma m\u00f5tted kirja.<\/p>\n
K\u00fcmne enesearenguga tegelemise aasta juures olen ma harva kuulnud k\u00f5nelejaid r\u00e4\u00e4kimast une vajalikkusest. Ometi on piisav arv \u00f6\u00f6tunde meie efektiivse tegutsemise \u00fcks v\u00f5tmekomponente. Magatud \u00f6\u00f6 loob teadvusse selguse, mis v\u00f5imaldab tegeleda m\u00f5tlemisega, mitte lihtsalt p\u00e4eva \u00f5htusse veeretamisega. Kaasates oma p\u00e4eva m\u00f5tlemise, saavad asjad tehtud.<\/p>\n
Olen pea kogu oma elu tunnetanud pidevat v\u00e4simust. Hommikuti oli end raske voodist \u00fcles saada ning ma ei saanud aru, kuidas ennast aidata. Kuni \u00fchel hetkel j\u00f5udis minuni idee, minna magama kell 22 \u00f5htul. Tundub v\u00e4ga kummaline, et ma selle peale varem ei tulnud. On ju lihtne matemaatika, mis \u00fctleb, et kui minna magama kell 22 ja t\u00f5usta kell 6, saame kokku 8 tundi uneaega. Kui aga minna magama kell 1 ja t\u00f5usta kell 7, saame kokku vaid 6 tundi. Arvan, et pidasin magamist justkui patuks. Edukad inimesed ei maga. Midagi taolist. V\u00e4ga tobe. Tuleb v\u00e4lja, et edukad ja tegusad inimesed just magavad. Ja nad loevad kiivalt oma unetunde.<\/p>\n
Kuna mul oli n\u00fc\u00fcd veel kaks v\u00e4ikest last, kes ka \u00f6\u00f6siti \u00fcleval, pidin oma unetunde erilise hoolikusega j\u00e4lgima. Ja kuna mul oli teise t\u00fctrekesega v\u00e4ga negatiivne magamatuse kogemus, siis seda enam olin motiveeritud asju teisiti tegema kolmanda lapse s\u00fcndides.<\/p>\n
Niisiis oma uue arusaamise valguses l\u00f5in endale m\u00f5ned reeglid.<\/p>\n
Muutus, mille ma m\u00f5tlemises l\u00e4bi pidin tegema oli j\u00e4rgmine: pole v\u00f5imalik minna magama peale s\u00fcda\u00f6\u00f6d ja t\u00f5usta \u00fcles kell kuus, j\u00e4rjepidevalt. Varem v\u00f5i hiljem hakkab unepuudus tunda andma ning sellest august ei ole kerge v\u00e4lja tulla.\u00a0Kuigi mul pole vajadust kell kuus t\u00f5usta, pean siiski olema valmis t\u00f5usma kell seitse ning v\u00f5tma arvesse t\u00f5siasja, et \u00f6\u00f6sel \u00fcle kolme tunni j\u00e4rjest magada ei saa. Niisiis on mulle oluline minna magama vara.<\/p>\n
Enamik inimesi on t\u00f5en\u00e4oliselt unepuudust kogenud, kuid ma kaldun arvama, et mitte k\u00f5ik ei oska unepuudusest tekkivaid s\u00fcmptomeid endale \u00fcles lugeda. Mina igatahes ei osanud, kuni praeguseni.<\/p>\n
Kuna mul tekkisid aeg-ajalt unepuuduse perioodid, mil sain magada k\u00f5igest 5,5 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas, andis see olukord mulle v\u00f5imaluse n\u00e4ha kordusi. S\u00fcmptomeid, mis kordusid siis, kui ma olin v\u00e4he maganud.<\/p>\n
Kui sind huvitab, siis siin on m\u00f5ned t\u00e4helepanekud. N\u00e4iteks kui uneaeg j\u00e4\u00e4b alla kuue tunni, siis ma pole p\u00e4eval enam suurt tegutsemisv\u00f5imeline. Pea on udune, m\u00f5istus ei noki. Kui ma olen pikalt, n\u00e4dal v\u00f5i enam, olnud unereziimil 5-6 tundi p\u00e4evas, tekib apaatia. Panin t\u00e4hele, et innustus ja soov tegeleda oma eesm\u00e4rkidega on otseses seoses magatud tundidega. Enne unepuudusperioodi v\u00f5isin olla oma eesm\u00e4rgi v\u00e4ga t\u00e4pselt selgeks m\u00f5elnud. Teadsin, mida tahan, olin sellest ideest innustunud ning tegin j\u00e4rjepidevalt ka tegevusi, et sinna poole sammuda. Siis tuli unepuuduse periood. \u00dcht\u00e4kki m\u00e4rkan, kuidas peas liiguvad m\u00f5tted, mis ei leia eesm\u00e4rgist mingit innustust. K\u00f5ik tundub t\u00fchine ja m\u00f5ttetu pingutus. P\u00f5hjus ei ole midagi muud, kui unepuudus. Kohe, kui olen oma une tagasi saanud, tuleb tagasi ka selgus ja innustus t\u00f6\u00f6tada oma eesm\u00e4rgiga.<\/p>\n
Eelnev lugu siis oli minu abimeheks muutuse tegemisel, mis aitas kenasti, kui olin \u00f5htul kell 22 p\u00e4evategevustest v\u00e4sinud.<\/p>\n
Selle reegliga tuletan endale meelde, et kuigi olen n\u00fc\u00fcd rohkem magada saanud, ei v\u00f5i ma lasta endal s\u00fcda\u00f6\u00f6ni \u00fcleval olla. Isegi mitte kella 23ni, sest see annab hommikul tunda. Seda reeglit pole sageli kerge j\u00e4lgida, sest kui und saab \u00f6\u00f6 jooksul rohkem, paraneb enesetunne tuntavalt ning tekib v\u00e4\u00e4rarusaam, et polegi vaja vara magama minna.<\/p>\n
Kui sellele m\u00f5ttele j\u00e4rgi anda, olen m\u00f5ne aja p\u00e4rast taas unepuudusest tekkinud probleemide juures tagasi.<\/p>\n
M\u00f5ttetreeningu huvilistele pole uudiseks, et m\u00f5tted loovad tunded ja tunded kontrollivad tegevusi. K\u00f5iki tegevusi. Teiselt poolt pole aga v\u00e4ga lihtne seda t\u00f5de p\u00e4ris elus t\u00e4hele panna. Ikka kipume r\u00e4\u00e4kima edasil\u00fckkamisest, aja puudusest, oskamatusest ja muudest p\u00f5hjustest, mis ei lase meil tegutseda. Tegelikult on tegevusetusel (ja ka tegutsemisel) \u00fcks p\u00f5hjus. See p\u00f5hjus on m\u00f5te.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsides enda olukorda enne ja n\u00fc\u00fcd (aja olemasolu v\u00f5i puudumise vaatepunktist), saan kokku j\u00e4rgmise loo.<\/p>\n
Alustades uut etappi oma elus 2013.a ei olnud mul v\u00e4himatki tahtmist m\u00f5ttetreeningutega tegeleda. Kui Sannu s\u00fcndis, siis lausa hoidusin k\u00f5iksugu muude tegemiste tegemisest, v.a tegelused Sannuga. \u00d5igustuseks \/ vabanduseks m\u00f5te: ma ei taha lapse arvelt midagi teha.<\/p>\n
Ma tean, kust see m\u00f5te minu ellu tuli ja ma sain ka aru, miks ma sellest nii k\u00f5vasti kinni hoidsin, kuid sellegi poolest oli tegemist uskumusega, mis hakkas \u00fchel hetkel takistama minu liikumist.<\/p>\n
Mul l\u00e4ks kaks aastat, et sellest m\u00f5ttest vabaneda. Ning vabanemisprotsess oli seotud selguse loomisega.\u00a0Mida ma siis tahan? oli k\u00fcsimus, mida endale ikka ja j\u00e4lle esitasin.<\/p>\n
Kui 2016. aastaks olin enam-v\u00e4hem uue teeotsa teada saanud, oli tekkinud uus probleem. Ma ei kontrollinud oma p\u00e4eva enam \u00fcldse. Sannu \u00fctles, mida tegema peab ja tema soove rahuldades minu p\u00e4ev m\u00f6\u00f6duski. K\u00fcll ma \u00fcritasin luua meile igasuguseid p\u00e4evar\u00fctme, millega last harjutada. \u00dcritasin leida Sannu r\u00fctmi, mille sisse saaksin enda asju mahutada. K\u00f5ik asjata. Uskumus \u2013 mul pole aega manifesteeris end tugevalt minu igap\u00e4eva ellu.<\/p>\n
Niisiis oli mul kaks selgelt v\u00e4ljajoonistuvat uskumust \u2013 ma ei taha asju teha lapse arvelt ja mul pole aega. Need uskumused p\u00f5hjustasid palju pahandust.<\/p>\n
***<\/p>\n
Etteruttavalt saan \u00f6elda, et lahendasin selle olukorra \u00e4ra ning mingi aeg suutsin suurep\u00e4raselt eksisteerida oma r\u00fctmis. S.t. minu poolt eesm\u00e4rgistatud asjad said tehtud. Selle blogi kirjutamise ajal l\u00e4ks aga asi taas k\u00e4est \u00e4ra. T\u00fctar kannatas seedeprobleemide k\u00e4es, mis t\u00e4hendas mulle \u00f6iseid \u00fcleval olemisi ning \u00f6\u00f6und kesmiselt 5,5 h \u00f6\u00f6p\u00e4evas.<\/p>\n
Neile, kes ei tea vajalikust \u00f6\u00f6tundide arvust midagi, v\u00f5in \u00f6elda, et kui uneaeg j\u00e4\u00e4b alla 6 h \u00f6\u00f6p\u00e4evas tekib t\u00e4ielik apaatia k\u00f5ige vastu. Tekib tunne, et ma ei tea, mida ma teha tahan, mis mu eesm\u00e4rgid on ja miks \u00fcldse pingutada, kui niikunii midagi v\u00e4lja ei tule. J\u00f5udsin selle teadmiseni puhtalt seet\u00f5ttu, et viimase nelja aasta jooksul olen unetuid ts\u00fckleid mitmeid kordi l\u00e4binud ning m\u00e4rkasin sarnasusi.<\/p>\n
\u00dcks sarnasus, mis veel v\u00e4lja paistis, on seotud \u00fcleeelmises l\u00f5igus \u00f6elduga \u2013 m\u00f5tlemisega. Kui unetus ja tahtmatus tegutseda kestab liiga kaua \u2013 n\u00e4dal, kaks, kolm \u2013 hakkab f\u00fc\u00fcsiline keskkond m\u00f5jutama m\u00f5ttemaailma. Alguses on lihtsalt v\u00e4ga kiire. Tassin p\u00e4ev l\u00e4bi nutvat last s\u00fcles, teen \u00fche k\u00e4ega talle s\u00fc\u00fca. \u00dcritan kuidagi vetsu j\u00f5uda ja kui h\u00e4sti l\u00e4heb, saan ka p\u00e4eva jooksul midagi suhu pista. Olukord j\u00e4tkub. Iga p\u00e4ev on \u00fchesugune. Pole aega, et m\u00f5elda. Seega tulevad m\u00f5tted ise. Ja m\u00f5tted, mis tulevad kirjeldavad vaid praegust olukorda. Olukorda, mis n\u00e4ib lootusetu, olukorda, kus ma olen v\u00e4sinud, olukorda, kus ma ei j\u00f5ua midagi peale lapse f\u00fc\u00fcsiliste vajaduste eest hoolitsemise (sest m\u00e4ngimiseks pole enam energiat) teha. Ja kuna pole aega ka m\u00f5elda, siis loobki antud olukord uut homset.<\/p>\n
Taipasin seda tohutut t\u00f5de siis, kui leidsin oma postkastist \u00fche hea s\u00f5bra kirja ja pidin endale taas kinnitama, et mul pole jaksu s\u00f5nu ritta seada ja talle vastata. Kuna kiri sisaldas k\u00fcsimust, mis vajas kiiret vastust, pidin seda siiski tegema. Mingil p\u00f5hjusel otsustasin kogu oma loo kirja panna ja kui kirja \u00e4ra saatsin taipasin. Olukord on hakanud mind looma. Olen unustanud loomise.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et selliseid olukordi ei tule ette. Ikka tuleb. See on elu. Kuid minu h\u00e4mmastuseks oli mul t\u00e4ielikult kadunud oma enda kujutluspilt p\u00e4evast. P\u00e4evast, mida ma tegelikult elada tahtsin. Ma vaid heietasin lugu sellest, kui raske mul on. M\u00f5te loob tulemuse. Tegelikult, mul tuleb t\u00e4psustada, mitte m\u00f5te ei loo tulemust, vaid m\u00f5te loob valikud. Ja tehtud valikud loovad tulemuse.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline, et suudan omada v\u00e4ga ranget kontrolli oma m\u00f5tlemise \u00fcle. Eriti siis, kui asjaolud on rasked.<\/p>\n
*****<\/p>\n
See k\u00f5ik ei t\u00e4hendanud, et minu m\u00f5ttet\u00f6\u00f6st kasu poleks olnud. 2017. aasta teiseks pooleks olin ma sisemiselt mingit moodi kogu selle m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rjel loonud endasse midagi, mis v\u00f5imaldas mul hakata v\u00e4hehaaval tegelema ka oma tegemistega, hoolimata sellest, et meie perre oli vahepeal s\u00fcndinud veel \u00fcks pisike tegelane. Kahjuks ei saa ma t\u00e4na jagada, mis t\u00e4pselt muutus, sest muutus on liiga v\u00e4rske ning l\u00e4hedale vaatamiseks on silman\u00e4gemine teadup\u00e4rast enesearengus nigel. J\u00e4reldusi saab t\u00f5en\u00e4oliselt teha aasta-kahe p\u00e4rast.<\/p>\n
K\u00fcll v\u00f5in aga kindlalt v\u00e4ita, et \u00fcheks selle tulemuse loojaks oli “ma ei taha teha laste arvelt” ja “mul pole aega” m\u00f5tetest t\u00e4ielikult loobumine. T\u00e4ielikult, st t\u00e4ielikult. Iga kord, kui kuulsin end midagi sarnast v\u00e4itvat, s\u00f5nastasin need m\u00f5tted oma peas \u00fcmber. Ja k\u00f5ik sedalaadi m\u00f5tted, mida kuulsin ja kohe, kui kuulsin end neid \u00fctlevat.<\/p>\n
Mitme aasta v\u00e4ltel (perioodil 2014-2016) r\u00e4\u00e4kisin iga n\u00e4dal oma coach<\/em>iga. Need jutuajamised aitasid mul aja pikku aru saada, mida ma siis tahan. Koos selgusega tulid ka v\u00f5imalused.<\/p>\n P\u00e4eva fookus<\/strong><\/p>\n Kuna ajakava koostamine Sannuga l\u00e4ks rappa, siis \u00fcritasin seekord l\u00e4heneda teise nurga alt. Otsustasin \u00e4ra oma p\u00e4eva fookuse. Ma ei keskendu enam mitte nii v\u00e4ga kellaajalistele tegevuste \u2013 kell 10:00 hakkan kirjutama blogi, kell 12:00 l\u00e4hen jalutama vm. Ma keskendud \u00fchele v\u00f5i kahele tegevusele, mida kindlasti tahan oma p\u00e4evas teha. N\u00e4iteks lugemine ja blogimine.<\/p>\n On t\u00f5si, et soovituslik on panna tegevused kellaajaliselt paika. T\u00f5si, see ongi t\u00f5hus, kuid vaid siis, kui sul pole v\u00e4ikeseid “segajaid”, kes ise oma p\u00e4eva loovad. Kuna laste k\u00f5rvalt ei ole minul \u00f5nnestunud kindlat kellaajalist p\u00e4evar\u00fctmi luua, siis on mul p\u00e4evafookused. Fookused mulle ja fookused lastele. Keskendudes oma fookustele, luues endasse m\u00f5tteselgust, et need on asjad, millega ma t\u00e4na tegelen, leian ka aega, millal nendega tegeleda.<\/p>\n \/ see pole midagi muud kui rutiin \/ rutiinide j\u00e4rgimine teeb asja edukaks \u00a0\/ pole saanud oma p\u00e4eva rutiine luua \/<\/p>\n Ja viimaseks tooksin v\u00e4ja \u00fche reegli, mille kehtestasin endale 2009. aastal. Ma ei riidle iseendaga mitte kunagi. Kui tegin fookusesse v\u00f5etud tegevused \u00e4ra, oli h\u00e4sti, kui ei teinud, pole hullu midagi. K\u00fcsin endalt, kas see tegevus on endiselt oluline. Ja kui vastus on jah, siis j\u00e4tkan pingutamist selle nimel, et see tegevus saaks tehtud v\u00f5i harjumuseks muudetud.<\/p>\n Kasuks tuleb, kui saan m\u00f5tiskleda oma p\u00e4eva \u00fcle. Leida need p\u00f5hjused, miks seekord j\u00e4i tegevus tegemata ja mida ma saan korrigeerida \u2013 oma m\u00f5tetes, tunnetes v\u00f5i keskkonnas.<\/p>\n Harvad pole juhused, kui pean t\u00f5dema, et tegevus j\u00e4i tegemata ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et minu m\u00f5ttefookus polnud piisavalt t\u00e4pselt seatud.<\/p>\n Kas mul \u00f5nnestub alati j\u00e4lgida eelolevaid p\u00f5him\u00f5tteid? Ei. Kuid ma liigun sinnapoole, et need muutuksid osaks minust, sest nende j\u00e4rgimine tagab mulle parima tulemuse. Kas ma valin alati p\u00e4evafookuse, mis on minu eelnevalt seatud eesm\u00e4rkidega koosk\u00f5las? Ei. Elu viskab vahel vingerpusse ning eelnevalt otsustatud eesm\u00e4rgid peavad ootama.<\/p>\n Kindel on \u00fcks asi. Asi ei ole ajas. Meil on aega. K\u00fcsimus on meie poolt tehtud valikutes, otsustes ja p\u00e4eva jaoks v\u00f5etud fookuses.<\/p>\n Kui eelnev oli teooria, siis siin on arusaamine, mis aitab n\u00f5uandeid kasutada.<\/p>\n K\u00f5ik on valik. K\u00f5ik. On minu valik, millise tegevusega ma tegelen \u2013 karjuva lapse, raamatupidamise, s\u00f6\u00f6gi tegemise v\u00f5i blogimisega. Keegi ei sunni mind neid tegevusi tegema. Ma teen \u00fcht v\u00f5i teist tegevust seet\u00f5ttu, et saada teatud h\u00fcvesid. Nautida vaikust vs kisa, teenida kohest sissetulekut v\u00f5i siis arendada oma \u00e4ritegevust ja ennast. Kuid need ON valikud. Paratamatult t\u00e4hendab valik seda, et kui ma valin \u00fche tegevuse, ei saa ma samal ajal valida teist, nii et mul tuleb millestki loobuda.<\/p>\n Seega ei saa asi kunagi olla ajas. Asi on valikutes. Aega meil on. Napib teadlikke valikuid.<\/p>\n Kirjutatud 18.02.2018<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hiljuti vestlesime s\u00f5brannaga oma tegemistest ning r\u00e4\u00e4kisin talle oma eesm\u00e4rgist blogida iga n\u00e4dal. Tema k\u00fcsis seepeale: Kuidas sa seda teed? (teades, et mul on kaks v\u00e4ikest last 1- ja 3-aastane). Ma ise polnud sellele m\u00f5elnud. \u00dche blogi kirjutamine n\u00e4dalas pole ju mingi suur asi (siiski v\u00f5tab see kokku p\u00e4ris mitu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[284],"tags":[288,289,290,106],"class_list":{"0":"post-2792","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-2023-helina-magi","7":"tag-ajakasutus","8":"tag-distsipliin","9":"tag-magaminesaavutus","10":"tag-tegutsemine","11":"entry"},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2792"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2792\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3079,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2792\/revisions\/3079"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Ei riidle endaga kunagi<\/strong><\/h5>\n
See osa on meeldej\u00e4tmiseks:<\/h5>\n