Kas tead seda h\u00e4\u00e4lt oma peas, mis sind pidevalt kritiseerib? Jah, see on enesekriitika.<\/p>\n\n\n\n
Selles blogis vaatame, mis on eneserkiitika ja ma annan sulle 3 kontreetset sammu, kuidas sellega toime tulla.<\/p>\n\n\n\n
Miks me kasutame enesekriitikat?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5rdlus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Esimene p\u00f5hjus on v\u00f5rdlemine. <\/p>\n\n\n\n Enda v\u00f5rdlemine teistega t\u00e4hendab oma v\u00e4\u00e4rtuse pidevat m\u00f5\u00f5tmist teiste inimeste \u00f5nnestumiste v\u00f5i esinemiste p\u00f5hjal. See toob kaasa oma vigadele keskendumise ja iseenda m\u00e4\u00e4ratlemise l\u00e4bi nende vigade. Samuti oma vajaduste eiramise: oma f\u00fc\u00fcsilise, emotsionaalse v\u00f5i vaimse heaolu ignoreerimine ja teiste vajaduste eelistamise enda omadele.<\/p>\n\n\n\n Meil tuleb m\u00f5ista, et aju vajab pidevalt tagasiside selle kohta, kuidas meil l\u00e4heb. Ja \u00fcheks automaatseks viisiks, kuidas aju seda teeb, ongi v\u00f5rdlus v\u00e4liste asjaoludega.<\/p>\n\n\n\n Vaadates “v\u00e4lja” st ajakirju, telerit, instagrami, facebooki, teisi inimesi jne, loob ta ettekujutuse sellest, kuidas asjad peaksid olema. Ja seej\u00e4rel hakkab seda ettekujutust v\u00f5rdlema sellega, mis on.<\/p>\n\n\n\n Edukad k\u00e4ivad iga n\u00e4dal v\u00e4ljas.<\/p>\n\n\n\n Normaalsed inimesed \u00f5pivad kiiresti.<\/p>\n\n\n\n Saledad ei s\u00f6\u00f6 kunagi \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n Hea lapsevanem on alati rahulik. <\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6katel inimestel on alati raha.<\/p>\n\n\n\n Kui ma nendele kriteeriumitele ei vasta, saan peapesu osaliseks iseenda poolt.<\/p>\n\n\n\n “Ma ei ole nii tark”, “Teised on minust palju edukamad”, “Ma ei oleks tohtinud seda pizzat s\u00fc\u00fca, kui rumal minust” jne t\u00f5en\u00e4oliselt ka palju karmimas v\u00f5tmes.<\/p>\n\n\n\n Seega iseenda v\u00f5rdlemine eeldustega, mis on kujundatud v\u00e4lisel pealiskaudsel vaatlusel, viib meid enesekriitikani.<\/p>\n\n\n\n Mineviku kogemused ja madal enesehinnang<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui me oleme \u00fcles kasvanud keskkonnas, kus kritiseeriti, siis t\u00f5en\u00e4oliselt oleme selle m\u00f5tteviisi omaks v\u00f5tnud ja kasutame seda oma m\u00f5tlemises. Me oleme harjunud n\u00e4gema oma negatiivseid puudusi ning meil on raske vastu v\u00f5tta enda tugevusi, mist\u00f5ttu meie aju \u00fcritab neid v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n Selle m\u00f5tteviisiga kujundame endale madala enesehinnangu, mis toidab veelgi meie sisemist kriitkut. Sageli ei tule me selle peale, et v\u00f5iks m\u00f5elda teisiti v\u00f5i kuidas siis m\u00f5elda teisiti.<\/p>\n\n\n\n Perfektsionism ja sotsiaalne surve<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui tuua m\u00f5ned levinumad p\u00f5hjused, siis endale seatud ebarealistlikud n\u00f5uded ja hirm eba\u00f5nnestuda on kaks suurimat p\u00f5hjust, mis loob perfektsionismi.<\/p>\n\n\n\n Meie aju kipub vaatama seda sageli kui positiivset omadust. N\u00e4en seda oma klientide puhul. Sisimas me usume, et see on hea. Me oleme selle \u00fcle isegi uhked. Me ei lase standardeid alla ja teeme oma t\u00f6\u00f6d \u00fclimalt h\u00e4sti. Kuid kuna see tegevus tuleb isiku vaimse tervise arvelt v\u00f5i viib asjade pideva edasil\u00fckkamiseni ja t\u00e4htaegade \u00fcletamiseni, siis tuleb meil n\u00e4ha perfektsionismi kui negatiivset omadust, mida see tegelikult ka on.<\/p>\n\n\n\n Sageli v\u00f5ib seda tekitada ka keskkonnast tulenev surve. Kui eksimusi karistatakse v\u00f5i m\u00f5istetakse hukka, siis kipub t\u00f6\u00f6 l\u00f5petamine venima, sest tekib hirm saada osaks sellest negatiivsest tagasil\u00f6\u00f6gist. Perfektsionismi nime all \u00fcritame seda tagsil\u00f6\u00f6ki v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n Kuidas enesekriitikast vabaneda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Enesekriitika on laused sinu peas<\/strong><\/p>\n\n\n\n Esimene asi on m\u00f5ista m\u00f5ttetreeningu p\u00f5him\u00f5tteid. T\u00f6\u00f6 m\u00f5tetega n\u00f5uab eeldust, et m\u00f5tted ei ole \u00fclimuslikud, vaid need on valitud. Ja k\u00f5ik, mis toimub meie peas, on m\u00f5tted.<\/p>\n\n\n\n Austades seda olulist eeldust teeme kriitilise meele muutmise v\u00f5imalikuks.<\/p>\n\n\n\n \u00c4ra peida oma m\u00f5tteid, ole hea kuulaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n Enesekriitilistel inimestel on sageli raskusi oma m\u00f5tete ja emotsioonide kuulamisega, kuna need m\u00f5tted on v\u00e4ga valusad ja keskenduvad isiku olemuslikele “vigadele”, mis tunduvad olevat fataalsed.<\/p>\n\n\n\n Selle tulemusena v\u00f5ivad nad p\u00fc\u00fcda oma m\u00f5tteid ja arvamusi mitte ainult teiste eest varjata, vaid ei tunnista neid ka endale. Aja jooksul v\u00f5ib see muster soodustada madalat enesehinnangut ja vaimse tervise probleeme, nagu \u00e4revus ja depressioon. <\/p>\n\n\n\n Kuigi nende m\u00f5tete olemasolu tunnistamine teeb haiget, on vaja k\u00f5igepealt n\u00e4ha, millised need m\u00f5tted on, millega me end s\u00fc\u00fcdistame. <\/p>\n\n\n\n Kui sa oled enesekriitiline, tuleb sul endale neid enesekriitilisi m\u00f5tteid n\u00e4idata. <\/p>\n\n\n\n Tunnista m\u00f5tete olemasolu oma peas \u2013 \u00fcks m\u00f5te korraga<\/strong><\/p>\n\n\n\n M\u00f5ttetreeningus \u00f5petan, et m\u00f5te on ainult m\u00f5te. M\u00f5te on minu valik. Mina ei ole m\u00f5te ja ma saan m\u00f5tet muuta.<\/p>\n\n\n\n Sa ju ei arva, et sa oled pastakas, kui sa hoiad pastakat k\u00e4es? V\u00f5i kuidas? Miks sa siis arvad, et sa oled m\u00f5te, kui sa lihtsalt m\u00f5tled \u00fchte lauset oma peas.<\/p>\n\n\n\n Lause “ma olen laisk” ei t\u00e4henda midagi. See on lihtsalt m\u00f5te, mida ma olen otsustanud m\u00f5elda. Ja kui ma ei taha seda m\u00f5tet m\u00f5elda, v\u00f5in sellest loobuda.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5te ja tegevus on hoopis kaks eri asja ja neid ei tohi segamini ajada. <\/p>\n\n\n\n Kui ma m\u00f5tlen, et “olen laisk”, siis millest ma seda j\u00e4reldan?<\/p>\n\n\n\n Noh, j\u00e4reldada saab seda konkreetsetest tegevustest.<\/p>\n\n\n\n Istusin 10 minutit teleri ees.<\/p>\n\n\n\n Olen juba pool tundi naabriga r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4na pole ma t\u00f6\u00f6l k\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n Sellel faktilisel tegevusel ja m\u00f5ttel pole muud seost, kui sinu enda poolt valitud m\u00f5te. Kuid meil tuleb v\u00f5tta omaks, et ma neid m\u00f5tteid m\u00f5tlen.<\/p>\n\n\n\n Seega esimese asjana peab enesekriitik endale tunnistama, et ta valib neid enesekriitilisi m\u00f5tteid ise.<\/p>\n\n\n\n Ole endaga aus ja r\u00e4\u00e4gi t\u00f5tt<\/strong><\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd, mil sa oled ennast kuulanud ja aktsepteerinud, miliseid m\u00f5tteid sa endale \u00fctled, on aeg hakata r\u00e4\u00e4kima endale t\u00f5tt. <\/p>\n\n\n\n Pea n\u00fc\u00fcd kinni … sa arvad, et kriitika ongi t\u00f5de, kuid see ei ole. T\u00f5de baseerub faktidel, tegelikkusel. Enesekriitilisel inimesel on tegelikkus moonutatud. Seega tuleb hakata \u00f5ppima uut oskust ja see on t\u00f5e r\u00e4\u00e4kimine iseendale.<\/p>\n\n\n\n Lihtsaim viis seda teha, on n\u00f5uda ajult t\u00f5endusi, kuid enne t\u00f5endusi, on vaja definitsiooni.<\/p>\n\n\n\n Seega kui sa \u00fctled endale, et “ma olen laisk”, siis sul tuleb see s\u00f5na “laisk” defineerida v\u00e4ga t\u00e4pselt ja m\u00f5\u00f5detavalt ning siis n\u00f5uda endalt faktilisi t\u00f5endusi selle kohta, et ka sinu tegevus selle definitsiooni alla mahub.<\/p>\n\n\n\n Tulemus v\u00f5ib olla jah v\u00f5i ei. See on oluline. Sa v\u00f5id t\u00f5epoolest mahtuda iseenda definitsiooni j\u00e4rgi kategooriasse “laisk”. Ja nii siis on. See ei ole katastroof.<\/p>\n\n\n\n Kuid n\u00fc\u00fcd ei ole see enam enesekriitika, n\u00fc\u00fcd on see tagasiside. See, mida tagasisidega teha, r\u00e4\u00e4gin sulle m\u00f5nes teises blogis.<\/p>\n\n\n\n Sellist t\u00f5er\u00e4\u00e4kimist on vaja praktiseerida iga suvalise m\u00f5tte puhul, mis soovib sind kritiseerida.<\/p>\n\n\n\n Enesekriitikust v\u00f5ib saada enesearmastaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n Enesekriitika toiduahel on v\u00e4line informatsioon. Ehk enesekriitilisusele suunduvad inimesed ei tunne ennast \u00fcldse. Mida enam me suundume oma vaatlustega sissepoole ja \u00f5pime ennast tundma, seda rohkem enesekriitika v\u00e4heneb. \u00d5ppeprotsess, mis toob meie arusaamad v\u00e4liselt sisemisele, \u00f5petab meil ennast armastama. Seega l\u00e4bi selle protsessi, mida ma ka m\u00f5ttetreeningus \u00f5petan, saab enesekriitikust iseendast hoolija, endaga arvestaja ja enda armastaja.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kas tead seda h\u00e4\u00e4lt oma peas, mis sind pidevalt kritiseerib? Jah, see on enesekriitika. Selles blogis vaatame, mis on eneserkiitika ja ma annan sulle 3 kontreetset sammu, kuidas sellega toime tulla. Miks me kasutame enesekriitikat? V\u00f5rdlus Esimene p\u00f5hjus on v\u00f5rdlemine. Enda v\u00f5rdlemine teistega t\u00e4hendab oma v\u00e4\u00e4rtuse pidevat m\u00f5\u00f5tmist teiste inimeste […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[281,278,271],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3188","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-2024-helina-magi","7":"category-mthm","8":"category-enesekindlus","9":"entry"},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3188","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3188"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3188\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3198,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3188\/revisions\/3198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3188"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3188"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3188"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}