{"id":389,"date":"2012-09-24T14:58:00","date_gmt":"2012-09-24T11:58:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/?p=389"},"modified":"2024-09-08T10:32:03","modified_gmt":"2024-09-08T07:32:03","slug":"kuidas-ma-saaksin-endale-pohjendada-et-tuleviku-toomine-olevikku-on-toepoolest-reaalne","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/kuidas-ma-saaksin-endale-pohjendada-et-tuleviku-toomine-olevikku-on-toepoolest-reaalne\/","title":{"rendered":"Kuidas ma saaksin endale p\u00f5hjendada, et tuleviku toomine olevikku on t\u00f5epoolest reaalne?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Paljudes enesearengu tehnikates \u00f6eldakse, et selleks, et sinu soovid t\u00e4ituksid, pead sa m\u00f5tlema neist nii, nagu nad juba oleksid t\u00e4itunud. Niisiis olevikus. Ma ei suuda seda teha, sest see on ju vale! Kui ma midagi soovin, siis t\u00e4hendab see ju seda, et mul ei ole seda.<\/strong><\/p>\n<p><strong>Kuidas ma saaksin endale p\u00f5hjendada, et tuleviku toomine olevikku on t\u00f5epoolest reaalne?<\/strong><\/p>\n<p>Nii k\u00fcsib ilmselt inimene, kes hindab k\u00fcll k\u00f5rgelt t\u00f5de, kuid on samaaegselt kinni piiratud t\u00f5es, s.t faktides. Kui meenutan oma arengulugu, leian sealt sarnase kahtluse.<!--more--><\/p>\n<p>Nimelt palus minu m\u00f5ttetreener mul valida endale loom, kelle karakter tundub mulle minuga k\u00f5ige enam sarnanevat. Kas ma olen paabulind, panter, \u00f6\u00f6kull v\u00f5i delfiin?<\/p>\n<p>Kui ma olin antud \u00fclesande l\u00e4bi vaadanud vastasin, et ma ei saa valikut teha, sest loom, kelle iseloomujoontega ma k\u00f5ige suuremat sidet tunnetasin (ehk kes ma tahtsin olla), ei olnud mina. See loom oli enesekindel, julge, tegutseja, juht \u2013 k\u00f5ik see, mida ma iseendasse k\u00fcll tahtsin, kuid mida ma endas ei n\u00e4inud.<\/p>\n<p>Siis \u00fctles mu m\u00f5ttetreener s\u00f5nad, mis muutsid igaveseks mu arusaama minust endast \u2013 kui sa tahad see (loom-karakter) olla, siis sa oled. Vali ja otsusta.<\/p>\n<p>Sel hetkel, mil ma l\u00f5petasin s\u00f5dimise teemal, et ma ei ole julge, enesekindel, tegutseja, eestvedaja \u2013 sel hetkel hakkas minu ees avanema t\u00f5de, mida ma enne ei n\u00e4inud. \u00dcht\u00e4kki olin ma julge (k\u00fcll mitte alati), enesekindel (k\u00fcll mitte alati), innukas alustaja (k\u00fcll mitte alati), kuid minus olid need alged olemas ja nad v\u00e4ljendusid t\u00e4nu minu otsusele.<\/p>\n<p>Otsusta, et sa n\u00e4ed, ja siis sa n\u00e4edki. Kuni selle hetkeni olin ma vaid soovinud, et \u00fchel p\u00e4eval olen ma julge, tegutseja ja teiste innustaja, kuid see ei saanud s\u00fcndida enne, kui ma hakkasin n\u00e4gema, et ma juba olen k\u00f5ik see, mida ma tahtsin.<\/p>\n<p>V\u00f5ibolla aitab seda selgitada <a href=\"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/tulemuste-loomise-protsessist\/\">loomisprotsess<\/a>, mis \u00fctleb, et me loome nii ennast, oma elu, kui ka asju selles l\u00e4bi kolme tasandi: m\u00f5tte \u2013 tunde \u2013 f\u00fc\u00fcsilise tasandi. K\u00f5ik need kolm tasandit on meie olemuse osad. Kui mul on idee, siis nii nagu ma just v\u00e4ljendasin, MUL ON see, mida ma tahan. Jah, seda ei saa k\u00e4ega katsuda ega silmaga n\u00e4ha, ma ei saa seda s\u00f5pradele n\u00e4idata, kuid ma saan seda kirjeldada, sellest r\u00e4\u00e4kida, sest mul on see olemas loomisprotsessi esimesel tasandil. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5neldes oma eesm\u00e4rgist olevikus, ma ei valeta. Ma pole lihtsalt veel j\u00f5udnud tuua oma ideed f\u00fc\u00fcsilisse vormi.<\/p>\n<p>Vastus ilmus <a href=\"http:\/\/www.ajakiriyks.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">ajakirjas \u00dcks<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paljudes enesearengu tehnikates \u00f6eldakse, et selleks, et sinu soovid t\u00e4ituksid, pead sa m\u00f5tlema neist nii, nagu nad juba oleksid t\u00e4itunud. Niisiis olevikus. Ma ei suuda seda teha, sest see on ju vale! Kui ma midagi soovin, siis t\u00e4hendab see ju seda, et mul ei ole seda. Kuidas ma saaksin endale [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[278,1],"tags":[7,67],"class_list":{"0":"post-389","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-mthm","7":"category-uncategorized","8":"tag-eesmark","9":"tag-olevikus-motlemine","10":"entry"},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/389","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=389"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/389\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3171,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/389\/revisions\/3171"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=389"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=389"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.mottetreening.ee\/helinablogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=389"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}