Maailm meie ümber ei ole must ja valge, vaid väga mitmetahuline ja ka mitmeti mõistetav. Millisena me seda näeme ja tajume, on otseses sõltuvuses sellest, mida me mõtleme.
Maailm manipuleerib meiega ja meie maailmaga.
Me ei ela maailmas üksi, vaid oleme pidevas ühenduses teiste inimestega. Kõik mõjutavad kõiki. Mõned mõjutused kutsutakse esile teadlikult, mõned ebateadlikult. Mõnedest mõjutajatest oleme me teadlikud, paljudest aga mitte. Mõned mõjutused meile meeldivad, mõned aga suisa häirivad.
Kasutades sõna manipuleerimine, on igaühel selle kohta oma kujutluspilt. Kes meenutab abikaasat, kes töökaaslast, kellele tuleb kohe meelde meedia ja poliitikud. Tõde on, et meiega manipuleeritakse ja meie manipuleerime, sest üksteise mõjutamine ongi ainus viis suunata elu vastavalt oma tahtmistele ja oma nägemusele. Küll aga tasuks olla teadlik kuidas ära tunda, kohelda ja koguni elimineerida mõjutusi ja mõjutajaid – manipuleerijaid, kes meie elukvaliteeti pigem halvendavad, kui seda rikastavad.
Miks manipuleeritakse?
Manipuleerimise peamiseks põhjuseks on soov midagi saavutada, kas kutsuda esile muutus või säilitada muutuda ähvardav status quo. Lähedased teevad seda oma eesmärkide realiseerimiseks, poliitikud, meedia ja ettevõtlus oma huvide elluviimiseks.
Meil kõigil on oma arusaam ja eesmärk (kas teadlik või ebateadlik) sellest, kuidas me tahame elada või kuidas asjad peaksid olema ja mida teised peaksid tegema. Selle arusaama realiseerimiseks tulebki meil teisi mõjutada.
Kes meiega manipuleerib? Kuidas see meid mõjutab?
Vaadates inimeste vaheliste suhete valdkonda võib status quo säilitamise näiteks tuua lähedase inimese ootamatu otsuse teha midagi sellist, mida keegi ei oodanud. Näiteks soovib tütar minna õppima kodust kaugemale või abikaasa tahab minna aastasele enesearendamise kursusele, mis nõuab tema äraolekut iga teisipäeva õhtu.
Sel juhul on manipuleerimise põhjuseks status quo säilitamine.
Oled ehk isegi tähele pannud, et kui keegi sinu tutvusringkonnast hakkab muutuma või soovib teha muudatusi, mis puudutavad ka sind, hakkad sina leidma põhjuseid, miks ta seda tegema ei peaks. Kuna meie ei ole seda muutust valinud, soovime pigem, et teine inimene loobuks oma otsusest ja teeks nii nagu me oleme harjunud, sest meie ei soovi ju muutuda.
Saan liiga sagedasti oma kursuslastelt sõnumeid, kus öeldakse, et kahjuks ei ole võimalik kursusel osaleda, kuna nende abikaasa ei ole sellega päri. Miks?
Vähe sellest, et abikaasa hakkab kodust ära olema, ta hakkab ka muutuma – teisiti käituma, uusi soove esitama jne ning põhjustab uue olukorraga ebamugavust inimesele, kes nendest teadmistest osa ei saa. Seetõttu on lihtsam viis hakata ette heitma abikaasa kodust ära olekut, mõningate tööde-tegemiste kuhjumist või seda, et perega suhtlemiseks enam üldse aega ei jää.
Kuidas manipuleeritakse?
Süüdistamine ja etteheited on üks manipuleerimise vorme, kus sageli kasutatakse nn fakte oma seisukoha tõestamiseks. Faktid võivad aga olla manipulaatori ühed kõige salakavalamad tööriistad, mis viivad meid tõest hoopiski kaugemale. Eriti osav faktide esitaja on meedia, kuid ka meie lähedased – ja ka meie ise – valdame seda kunsti hästi, kui meil on vaja oma seisukohta kaitsta.
Küsimus ei ole faktides.
Küsimus ei ole tavaliselt selles, et need nn faktid oleksid oluliseks ja peamiseks põhjuseks, miks teine pool ei soovi, et abikaasa nendel kursustel käiks. Tegelikuks põhjuseks võib hoopiski olla hirm loobuda sissetallatud harjumuslikust rajast ja teadmatus muutuste ees. Sageli on need süüdistused ka pigem alateadlikud, kui teadlikud.
Mul on tõeliselt mõistev abikaasa ja sellelaadset näidet oma perest tuua on raske, kuid siin üks perenäide minu enda automaatse käitumise kohta, mis seda seisukohta hästi illustreerib.
Kui minu tütar oli väike, ärritusin ma iga kord, kui ta midagi maha ajas, näiteks piima. Ja isegi hoolimata sellest, et tegemist oli väikese lapsega, hakkasin ma süüdistama, sest ei kontrollinud oma käitumist teadlikult.
Kuid ühel hetkel ma mõistsin, et mind ei ärrita mitte see, et ta piima maha ajas (fakt), vaid hoopis see, et mina pidin selle ära koristama. Teinud selle avastuse, sain ma iseendast aru ning võisin hakata olukorda lahendama, ehk süüdistamise asemel palusin tütart, et ta maha läinud piima ise ära koristaks.
Samasuguse paralleeli saab tuua ka koju jäänud abikaasa puhul, kes peab muutunud olukorda ise enda jaoks lahti mõtestama. Sageli seda teha ei osata ning ainus viis oma rahulolematust väljendada on mõjutada kaasa otsuseid läbi süüdistamise, tuues põhjuseks fakte.
Tööriistaks hirm
Manipuleerija veel üheks negatiivseks tööriistaks on hirmu kasutamine.
Sageli me imestame, miks naised, keda kodus kuritarvitatakse ikkagi paigale jäävad ega lahku. Põhjuseks on hirm. Hirm, et ma ei saa ise hakkama. Hirm, et ma ei saa uues olukorras hakkama.
Usun, et nii mõnigi meist sai hiljaaegu ka töökohal tunda hirmuga manipuleerimist, kartus töökohta kaotada, sundis paljusid töötajaid leppima tingimustega, millega ilmselt hirmu puudumisel lepitud ei oleks. Seega hirm kui vahend, mis võimaldab inimestega manipuleerida on tõhus mõjutaja.
Manipuleerijad tajuvad, mida manipuleeritav kardab, ning oskavad seda oskuslikult ära kasutada. Mida kauem me lubame endaga manipuleerida, seda tugevamaks muutub hirm ja seda suuremaks kasvab sõltuvus teha nii, nagu keegi teine tahab. Me ei ela enda elu. Lõpuks me ei pruugi isegi mäletada, mida me kardame, sest juba tekkinud harjumuslik (alateadvuslik) käitumismuster kontrollib meie elu.
Kui ma teadvustan endale, millega mind püütakse hirmutada (mida ma kardan) ning aitan endal sellest hirmust vabaneda, ei ole ma enam mõjutatav ja saan teha oma valikud ise.
Ka ajalehti lugedes või poliitilisi reklaame kuuldes tasuks alati tähele panna oma reaktsioone, valikuid ja otsuseid. Kas sa reageerid nendele ja lubad endaga manipuleerida või mõtled ja teed teadliku valiku selle suhtes, mida lugesid ja kuulsid.
Masu alguse ajal lõpetasin täielikult ajalehtede lugemise, sest märkasin kuidas mind mõjutasid iga päev väljahõigatud töötuse numbrid.
Meedias kajastatud töötuse määr, suurendas inimeste hirmu töötuks jäämise ees ning selle otsene mõju kajastus ka minu gruppides. Arutledes teemadel, “mida ma tegelikult tahan teha”, oli vastus: “praegu ma küll sellelt töökohalt lahkuda ei saa”, kiire tulema. Millest selline arvamus? Eks oluline mõjutegur oli väljast tulev informatsioon, mis kinnitas meile, et praegu töökohta leida ei ole võimalik. Kui me aga mõtlema hakkame ja endale eesmärgi seame, siis faktid ei ole enam olulised.
Kellega saab manipuleerida?
Manipuleerimine on kahepoolne protsess. Nii nagu ei ole võimalik kedagi solvata, vaid on võimalik vaid solvuda, ei ole võimalik meiega ka manipuleerida, kui me kasvatame iseendas teadlikkust ja teeme oma valikud ise.
Reageerimine versus valik
Valikute tegemine on paljudele raske, sest me isegi ei teadvusta endale, et me reageerime olukorrale, mitte ei vali oma käitumist ise.
Meile kõigile on antud viis meelt, läbi mille informatsioon ja faktid meieni jõuavad. Me kuuleme, mida meile räägitakse, näeme kuidas rääkija käitub. Kui info meieni jõuab ei ole sellel iseenesest ei positiivset ega negatiivset tähendust. See lihtsalt on. Kui me aga hakkame seostama seda oma soovide, tahtmiste, kogemuste ja hirmudega, anname sellele informatsioonile koheselt hinnangu. See on hea uudis või halb uudis. See hinnang omakorda põhjustab meie käitumise.
Kuna hinnagu andmise protsess on väga kiire, siis olemegi pidevas automaatses käitumises seni, kuni me ennast ei peata ning endale küsimusi ei esita. Näiteks: miks ma ärritusin? Miks see mind tegelikult häirib? Miks ma nii otsustasin? Miks ma selle lubaduse andsin?
Sageli tajume intuitiivselt, et keegi üritab meiega mängida ja astume sellesse protsessi sisse näiteks püüdes iseennast õigustada. See kõik ei ole vajalik kui me lubame endal mõelda, mitte ei reageeri automaatselt vastavalt oma sisemistele programmidele oma alateadvuses.
Senikaua kuni me reageerime enda ümber olevale maailmale, oleme me kergeks saagiks manipuleerijatele ja tõenäoliselt oleme ka ise (teadmatult) manipuleerijad. Kui me hakkame aga mõtlema ja valime oma käitumisviisi ja vastuse ise, ei ole meiega nii kergelt võimalik ka manipuleerida.
Kuidas kaitsta end manipulaatori mõju eest?
Tõsta oma teadlikkust
Ainus viis lasta end mõjutada vaid sinu poolt tehtud valikutest, on olla teadlik. See ei ole kerge ülesanne. See nõuab iseenda tundma õppimist ja oma reageeringute märkamist.
Lugesin üht arvamust, kus öeldi, et ei saa ju olla kogu aeg teadlik sellest kas meid mõjutatakse või mitte, kuid mina tahan küll olla teadlik. Olla teadlik sellest, mis minuga toimub, mida ma mõtlen, tunnen ja mis mõjutab minu käitumist ja seda kogu aeg. Ülesanne on küll raske, kuid selle poole saab iga päev püüelda.
Tea, mida sa tegelikult tahad?
Teadlik olemiseks ja teadliku valiku tegemiseks, on meil vaja teada, mida me ise tegelikult tahame. Mind ei ole võimalik ahvatleda ostma soodushinnaga suvalist stuffi, kui ma tean täpselt, mida ma osta tahan.
Muuda oma suhtumist!
Kui meie teadlikkus on tõusnud, märkame enda ümber inimesi, kes püüavad meiega manipuleerida, meile oma tahtmist peale suruda ja mõjutada meid käituma nii nagu nemad tahavad. See võib tekitada meis pahameelt või viha. Kuid pea meeles, et see on reaktsioon. Kui sa hakkad mõtlema ja mõistad olukorda õigesti, näed sa neid inimesi hoopis teisest vaatenurgast. Võta omaks arusaam, et need inimesed ei oska teisiti, neil puudub vajalik arusaam. Vaatle neid kui lasteaialapsi samas kui sina käid juba põhikoolis.
Ma lõpetaksin oma loo kasutades vabas vormis Napoleon Hilli mõtet, kes ütles, et tavaliselt seisneb inimese üks peamisi nõrkusi tema järjekindlas manipuleerimises sõnaga “võimatu”. Inimene tunneb kõiki reegleid, mis ei kehti. Ta teab kõiki asju, mida ei saa teha. Kuid edu saavutab see, kes muutub teadlikuks.
Ühesõnaga, olles teadlik sellest, mida me elult tahame, saame lubada endaga manipuleerida positiivsetel teguritel ning märgata negatiivseid mõjutajaid, kelle mängus me ei pea osalema.
Artikkel ilmus ajakirjas “Üks” 2011 jaanuarikuu numbris.
Sirli Küber says
Nii hea kirjutis! Otsisin just midagi sellist! Aitäh südamest!